Brunhilde Hagge

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Wiki.png Di Bidrach "Brunhilde Hagge" staant eksklusiif ön di Nuurđfriisk Wikipedia!
Sylt2.png Söl'ring


Brunhilde Hagge me höör Sölring Dracht (Skelt fan Dürken Hagge)

Brunhilde Hagge, bēren Jacobsen (11.Februwaari 1923 - 21.September 2007) wiar en Skuulmaister fan Kairem.


Leewent[Bewerke | kweltekst bewerke]

Brunhilde Jacobsen wiar dat taust Jungen fan di Bakermaister Nikolai Jacobsen en sin Wüf Dora, bēren Gantzel.
Jü liirti Baker, en jü wiar di jest Bakerwüfhaur üp Söl, wat en Giselenbiskiir her.
Höör jialer Brüđer Paul wiar ön di Krich blefen, en diaraur skul jü di Bakerii ön Weesterlön', Wilhelmstraat 3 aurnem.
Leeterhen es des Bakerii forskelig Bakern sa üs Christoph Thiele[1] Manfred Thomas[2] en diareeđer fan Michael Hubert[3] aurnemen uuren.

1952 uur Brunhilde Jacobsen me Julius Hagge (11.01.1903 – 01.04.1993) bifriit.
Jat fing tau Jungen, Claus-Jochen (06.12.1952 – 05.08.1978) en Dürken (*11.09.1955).

Ön di jest Mai 1960 tooch di Familii hentö Kairem.

Me fuul Lefhair wiar Brunhilde Hagge fuar höör Familii en uk fuar di Sölring Spraak ön di Gang.

Aur 30 Jaaren lung diar jü Sölring Önerrocht en skref Komediisteken, forskelig Bokers, Skuulbokers en Leedjis üp Sölring.
Me senerk Formaak aurset jü uk Boker fan Autooren sa üs Ephraim Kishon.

Brunhilde Hagge kumt ön di Film Inselklang (2005) fuar.

Iaringen[Bewerke | kweltekst bewerke]

  • Jü wiar di jest Iaren-Meföliger fan di Sölring Foriining.
  • 1983 fing jü di C.P. Hansen Pris.
  • Brunhilde Hagge wiar Iaren-Meföliger fan't Nordfriisk Instituut.

Bokern (Bispölen)[Bewerke | kweltekst bewerke]

  • "Sölring Liirbok" (skrewen)[4]
  • "Sölring Liirbok II" (skrewen)[5]
  • "Diar wiar jens en ual Wüf" (Skelterbok, aurset)[6]
  • "Fuar üüs litjen". Wel wü spöli en sjung en daansi? Skelter fan Elke Boysen[7]
  • "Wat di Tir forgair" Litj Steken üp sölring me Skelter fan Elke Boysen[8]

Futnooten[Bewerke | kweltekst bewerke]

  1. Dat Faamen fan des Bakermaister es Inge Gieppner-Carstensen, wat höör fuul fuar di Sölring Spraak iinset.
  2. En Faamen fan Manfred Thomas es Ute Gölz, wat di Jungens Daansiker fan di Sölring Foriining maaket.
  3. Di Naam "Michel's Backhüs" es en gur Bispöl, hur'ling me di Sölring Spraak omgingen uur, dat di Lir diar wat koopi.
    Rocht wiar jaa "Michels Baakhüs".
  4. "Sölring Liirbok", Nordfriisk Instituut Nr. 35, 1977 (ütforkoopet)
  5. "Sölring Liirbok II" ütdönen fan di "Foriining for nationale Friiske", Forlach Nordfriisk Instituut, tö fo fuar 2,50 € (2011), ISBN 978-3-88007-076-9
  6. "Diar wiar jens en ual Wüf", Nordfriisk Instituut, 1978 en 1985, ISBN 3-88007-558-1
  7. ISBN 3-88007-138-1, Forlach Nordfriisk Instituut, Bräist/Bredstedt 1986, (ütforkoopet)
  8. ISBN 3-88007-160-8, Forlach Nordfriisk Instituut, Bräist/Bredstedt 1989, (ütforkoopet)