Dena’ina spriak

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Dena’ina spriak

Snaaket uun

USA (Alaska)
Spreegern 75
Wedenskapelk
iindialang
Spriak-Ufkörtang
ISO 639-3:

tfn

Dena’ina spriak (aanj nööm: Dena’ina Qenaga’) as det atapaskisk spriak faan't Dena’ina fulk (Dena’ina Ht’ana ) uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 75 minsken fööraal uun Alaska.

Spriakwiisen an Fulken[Bewerke | kweltekst bewerke]

  • Boowen-Dena’ina (ingelsk Upper Inlet dialect]. Uun Eklutna (Eydlughet), Knik (K’enakatnu), Susitna an Tyonek.
    • K’enaht’ana (ing. Knik Dena'ina)
    • Susitnuht’ana (ing. Susitna Dena'ina)
  • Deel-Dena’ina (den. Kahtnuht’ana Qenaga; ing. Outer Inlet dialect, Kenaitze]. Uun Kenai, Kustatan an Seldovia.
    • Kahtnuht’ana (ing. Kenai River Dena'ina)
    • Q’es Dudilent Ht’ana (ing. Skilak Lake Dena'ina)
    • Sqilan Ht’ana (ing. Kenai Lake Dena'ina)
    • Tsaht’ana (ing. Kenai Mountains Dena'ina)
  • Iliamna Dena’ina (ing. Iliamna dialect). Uun Pedro Bay, Old Iliamna an Lake Ilıamna.
  • Inland Dena’ina (ing. Inland dialect). Uun Nondalton an Lime Village.
    • Nundaltinht’ana (ing. Nondalton Dena'ina)

Bispalen[Bewerke | kweltekst bewerke]

  • Dena’ina ełan shi da Ik san Dena’ina
  • Kahtnuht’ana ełan shida Ik san Kenai Dena’ina
  • łik’a hünj
  • shlik’a man hünj
  • nlik’a dan hünj (sg)
  • velik’a (Nondalton) / belik'a (Kenai) san/hör hünj
  • nalik’a üüs hünj
  • (n)hlik’a jau hünj
  • qevlik’a / qulik'a hör hünj

Taalen[Bewerke | kweltekst bewerke]

  • ts’ełq’i ian
  • nutiha tau
  • tuq’i trii
  • dink’i sjauer
  • ch’qilu fiiw
  • k’uzhch’en’i sääks
  • qents’ughi’i sööwen
  • łtaqul’i aacht
  • łq’ich’idi njüügen
  • qeluzhun tjiin
  • ts’ełq’i beq’di elwen

Futnuuten[Bewerke | kweltekst bewerke]


Ferwis efter bütjen[Bewerke | kweltekst bewerke]