Eerdbeewrin

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Huar't tu eerdbeewrin komt.
A kontinentaalplaaden
Det späänang baut ham efter't beewrin gau uf.

Huar kontinentaalplaaden tuupstupe, komt at tu en eerdbeewrin. A plaaden rofe bienööder an bau en späänang ap, an wan det späänang tu grat woort, spring jo am hög centimeetern of uk muar bienööder föörbi. Diarbi kön hüsang tuupstört, an wan't oner weeder beewert, kön huuch tsunami-waagen üüb't lun tu rään.

Richter-skaala[Bewerke | kweltekst bewerke]

A eerd koon muar of maner beewre. Miast woort det uun ianhaiden faan't Richter-skaala uunden:[1]

Richter-skaala Betiaknang Skak Frekwens
< 2,0 mikro ei tu marken ≈ 8000-sis arke dai
2,0 … < 3,0 böös lacht ei tu marken, oober tu meeden ≈ 1000-sis arke dai
3,0 … < 4,0 temelk lacht tu marken, oober knaap skaaser ≈ 50.000-sis arke juar
4,0 … < 5,0 lacht enkelt dingen uun't rüm reer jo, romlin tu hiaren, knaap skaaser ≈ 6000-sis arke juar
5,0 … < 6,0 madelstark rewer uun müüren, skaaser bi ual of ianfach baud hüsang ≈ 800-sis arke juar
6,0 … < 7,0* stark skaaser bit 70 km trinjam ≈ 100-sis arke juar
7,0* … < 8,0* grat skaaser uun grat regiuunen ≈ 20-sis arke juar
8,0* … < 9,0* temelk grat skaaser uun hunerten faan kilomeetern trinjam ≈ iansis arke juar
9,0* … < 10,0* böös grat skaaser auer düüsen kilomeetern ≈ arke tjiinst juar
≥ 10,0* globaal katastroof ei bekäänd noch nimer diar weesen

* Normool werket det Richter-skaala bluas bit 6,5. För swaarer beewrin jaft at ööder miaten.

San Francisco efter't grat beewrin faan 1906
San Francisco efter't grat beewrin faan 1906

Futnuuten[Bewerke | kweltekst bewerke]

  1. USGS: FAQ- Measuring Earthquakes

Luke uk diar[Bewerke | kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Eerdbeewrin – Saamlang faan bilen of filmer