Feldbus-Systeem

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Sylt2.png Söl'ring


En Bus-Systeem es diarfuar diar, dat em, wan em masi Giraaten iin ön en Stjüürkrais heer, ek aural en Kābelboom henlii brükt, dat em diar wat me maaki ken. En zentrāli Reekenmaskiin diar aur en Buskābel bluat jit Biskiiren döör, en di Giraaten haa ain Stjüüringen, wat di Biskiiren tö di Aarber fan't Giraat omset.

Feld-Systeem[Bewerke | kweltekst bewerke]

Di Stjüüringen, wat Biskiir fan di "Zentrāli" fo, jit uk Feld[1]-Giraaten, aurdat di aural ön dit Feld trinjom di Zentrāli tö finj sen.
Diarom jit dat Bus-Systeem, wat fan niier Autos bikeent es, uk en "Feldbus-Systeem".

Ön en Feldbus uur di Feldgiraaten Metföölers (Sensooren) en di Stelgiraaten (Aktooren) forbünen, dat ja me di Stjüürings-Zentrāli komunitsiari ken.
Ark Giraat skel sin ain Keening (Sa üs en Telefoonnumer) haa, aurdat ali Biskiiren fan di Metgiraaten en di Stelgiraaten aur jen Wiir gung. Üđers ken di Stjüüring ek "weet", hok Sensor fuar hok Aktor Biskiir dönen heer, en di Stjüüringsbiskiiir (Initiatiivi) ken ek ütdönen uur. Diarfuar jeft et normiareti Protokoli.

Di jest Generatsjoon fan Feldbus-Systeemi waar ön di tachentiger Jaaren üttaacht, dat em di Biskiiren ek muar aur Wiiren (Analoogi Signāli) tö di forkelig Stelmotooren en -giraaten stjüüri wel. Dit skul da digitāl uur.
Deling sen masi forskelig Systeemi diarfan önerwai. Sent 1999 es en Norm fuar Feldbus-Systeemi skrewen, di IEC 61158 ("Digital data communication for measurement and control - Fieldbus for use in industrial control systems"), en des es di Standard aur di hiili Wärel.

Di taust Generatsjoon fan di Technologii giar aur Ethernet, dit jit, en Natwerk. Des haa en nii Norm, IEC 61784-2.

CAN-Bus[Bewerke | kweltekst bewerke]

Jen fan di Feld-Systeemi es di CAN[2]-Bus, en des es fan ombi dat Jaar 1983 ön fan di Firma Bosch en di Reekenmaskiinenfirma IBM üttaacht uuren.
Di Taacht kām diarfan, dat di Maskiinen langsen muar Saaken automātisk maaki skul. Diarfuar waar aliweegen muar Kābel en Wiiren brükt, dat dit alis Stroom fing en da uk jit funktsjoniari kür.
Bi Mercedes en BMW (Des haa bi Bosch fraaget, weđer em wat maaki kür) wiar di Kābelboom fan en Merelklasiwain ombi 100 kg swaar, en dit wel em foraneri.
Muar Kābel sen jaa uk muar Diili, en muar Diili jit muar Möögelkhairen, dat wat forkiirt aarbert.
Di jest S-Klasi fan Mercedes waar al ön't Jaar 1992 me CAN-Bus becht. Bi di iinfacher Wainer waareti et ombi 10 Jaaren leenger.

CAN-Bus iin ön't Auto[Bewerke | kweltekst bewerke]

Langsen waar muar Technik iinbecht:

  • Dat ABS (Anti-Blokiari-Systeem) fuar di Bremsen
  • Fan't ABS kām di EDS (Elektroonisk Diferentsjāl-Speri), wat me iin ön't Stjüürgiraat fan't ABS kām.
  • Di nii Bremsasistenten komunitsiari me en Kamera en di Stjüürgiraaten fan di Motor en di Kuplung, dat di Maskiin ek ütgiar, wan dat Auto fan salev önhalt.
  • Korektuursysteeme fuar di Auto-Stjüüring uur langsen komplitsiareter en wiar söner Bus ek tö realisiari. Hat jeft jaa Stjüür-Systeemi, wat mefo, wan di Köörer treet uur (Da köört di ek muar rocht lik üt, en diarfuar heer san Auto Sensooren).
  • Fan di nii Aarten, Leecht tö brük (Coming- of Leaving Home, Automātik, Rochtings-Leecht, Leecht fuar aur di Dai) of dit Forbinjen fan di Zentrāl-Ofslüt-Önlaag me di Blinkers kām aliweegen wat bitö.
  • Di Technik trinjom di Airbags en di Gurtstrafers waar langsen muar en komplitsiareter
  • Komfortgiraaten üs di Haitsung fan di Sits maast ali enkelt Kābelboomer haa, dat em man alis önstüüri kür.
  • Me di LED-Technik fuar di Rechleechters kür em dat ual Blinkrelais wechlet en di Blinkers fan't zentrāli Stjüürgiraat "öntakti". Aliining des sen bi ark Auto ombi 10 m Kābel mener.
  • Masi Funktsjoonen wiar söner Bustechnik gaar ek möögelk.
  • Dat Rādio skul muar en muar Āpgaaven, sa üs Telefoon en Navigatsjoon aurnem, en uk di forskeligst Funktsjoonen ön di Wain önstjüüri of diarme komunitsiari.
  • Di Forbreningsmotoor skul en skel langsen mener Bensiin of Diesel brük en diarfuar muar Kraft haa. Dat, wat achtern ütkumt, skel mener en mener giftig wiis[3]. Uk di kompleksi Stjüürelektroonik fan di Motooren skel me di üđer Komponenten fan't Auto komunitsiari.

Da ken em lecht diarüp kum, en maaki en Zentrāli, hur alis langs lapt, en jüst des es di Sen fan en Bus-Systeem.
Wat diar nü alis iin ön di CAN-Bus forswünen es, es fan Model tö Model forskelig, sa üs dit jaa uk forskelig es, hurfuul iin ön san Auto fan salev giar.

Bluat iin ön't Auto?[Bewerke | kweltekst bewerke]

Naan! Dat Auto es en wichtigi Diil, man normaalerwiis wiar didiari Technik bi di Aarber fuar di Autmatisiaring fan di Industrii aur.
Hat jeft uk ek bluat di CAN-Bus, di es bluat jen fan fuul.

Skeepen me Feldbus[Bewerke | kweltekst bewerke]

Di nii Skeepen fan di DGzRS haa Bus-Systeemi, wat muar Funktjoonen me mener Kābel möögelk maaket.
Dit sen di nii 36-Meeter-Klasi en di 20-Meeter-Klasi.

Diesel-Elektro[Bewerke | kweltekst bewerke]

Tö alis, wat me en Dieselgenerātor en Elektromotooren önerwai es, heer masi Stjüüring, dat alis tö di rocht Tir me di rocht Kraft of Draitaal aarbert. Wan dit uk söner Bus möögelk wiar, sa uur et dach fan en digitāli Stjüüring aaftinoch ginauer en iinfacher.
Uk fan en Lokomotiiwi en Omdraistjüüring haa skel, dat di Toch ön Weesterlön' önkum ken en iinfach di üđer Wai om töbeek köör ken, es fuul Technik. Des giar uk iinfacher aur en Reekenmaskiin me Bus-systeem üs me en gurt Kābelboom en masi Giraaten diarön.

Hur CAN uk jit fuarkumt[Bewerke | kweltekst bewerke]

CAN-Protokoli uur fuar Biriken brükt, hur di Sekerhair senerk wichtig es, sa üs:

  • Automobil-Industrii (Natwerken fan forskelig Stjüürigiraaten, Sensooren en Multimedia)
  • Automatisiaringstechnik (Sensooren hur't üp di Tir önkumt, Aurwaakings-Giraaten)
  • Āptochen (Natwerken me Sensooren, Aktooren en Stjüüringen sa üs uk di üđer Āptochen iin ön en Systeem)
  • Meditsiiintechnik (Magneetresonanz- en Kompjuutertomogrāafen, Blör-Weningsmaskiinen, Laboorgiraaten, Elektro-Rulstööler, Hart-Lungen-Masskiinen)[4]
  • Flochttechnik (Natwerken fan di Kabiini en di Fliigerföörings-Systeemi)
  • Rümfaarttechnik
  • Forstarker-Önlaagen (Önstjüüring fan digitāli Forstarkers)
  • Sjiinenfaartjüchen
  • Skeepen (Di DGzRS heer bi höör nii Skeepen uk Bus-Systeemi.)

Topologiien fan Feldbus-Systeemi[Bewerke | kweltekst bewerke]

Hat jeft aliining 5 "Topologiien" fan Feldbus-Systeemi" en diarfan jit weđer olerhun ain Systeemi fan di forskelig Firmen.
Dat Uurt "Topologii" meent, hur'ling dat Systeem āpbecht es. Hat jeft diar:

  • Ringtopologii
  • Stjerntopologii (Telefoon-Önlaagen, Natwerken)
  • Liinientopologii (CAN-Bus, Profibus)
  • Boomtopologii

Luki uk jir[Bewerke | kweltekst bewerke]

Futnooten[Bewerke | kweltekst bewerke]

  1. Fuar "Feld" kür wü niin Söl'ring Uurt finj, wat sa rocht pasi wel. Weetst Dü jen?
  2. CAN = Controller Area Network, "Kontrolmaskiinen-Areaal-Natwerk"
  3. Sent et di Auto-Rook-Norm Euro 5 jeft, haa di Wainer tau Kats en tau Lambdasonden. Di Taust kontroliaret di Aarber fan di Jest. Dat Auto kontroliaret hömsalev.
  4. http://www.can-cia.org/index.php?id=118
Diheer artiikel luanet det leesen.
Didiar artiikel as di 01.12.2013 uun det list faan gud artiikler, diar det leesen luane apnimen wurden. Uun uugenblak jaft at diar 53 faan.