Generatjuunstidj

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


At generatjuunstidj as en tidjrüm, huar en wäärs (miast en taal faan labenen) eksponentiel wääkst an dobelt so grat woort.

Bispalen[Bewerke | kweltekst bewerke]

Bakteerien[Bewerke | kweltekst bewerke]

Bi EHEC leit det generatjuunstidj bi ~ 20 minüüten.
Bakteerium Generatjuunstidj
Escherichia coli 20 minüüten
Treponema pallidum 4–18 stünj
Mycobacterium tuberculosis 18 stünj

Bi bakteerien koon det generatsjuunstidj linger of kurter wees. Det hinget faan flook faktooren üs t.b. temperatuur an focht uf. Uun det tabel stun tidjen för't best mögelk waaksen.

Minsken[Bewerke | kweltekst bewerke]

Det waaksen faan't taal faan minsken tesken 10.000 f.Kr. bit tu't juar 2.000.

A minsken üüb a eerd haa en generatjuunstidj faan amanbi 60 juar. Det ment, efter 60 juar jaft at amanbi dobelt so föl minsken üs tuföören.

Luke uk diar[Bewerke | kweltekst bewerke]