Nuurđfriisk

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Sylt2.png Söl'ring


Nordfriisk spreekwiisen

Nuurđfriisk[Bewerke | kweltekst bewerke]

Nuurđfriisk (=Nordfriisk) es jen fan di friisk Spraaken. Hat uur snaket fan ombi 10.000 Mensken ön di Krais Nuurdfriislön.
Deling jeft et jit tiin Dialekte fan Nuurdfriisk. Dit sen jens muar wesen, sa ombi 13 bit 15 forskeligi.
Hat es wes, dat jen diarfan, dit Süđergoesharder, al duar blefen es.
Dat Holmer Freesch uur jit fan "en Hunfol" Mensken snakit.
Di Dialekti (Spreekwiisen), wat deling jit bikeent sen, jit:

Noomen[Bewerke | kweltekst bewerke]

Bi di Noomen ken em se, dat ark Spreekwiis en ain Naam heer, wat ek langsen "-friisk" jit. Di Ailöns-Spreekwiisen neem jamsalev gaar ek Friisk.
"Friisk" es en nii Uurt, wat em fuar ali töhop brükt.

Forskelighairen[Bewerke | kweltekst bewerke]

Di Tabel förter ünern weeget, hur forskelig di Spreekwiisen sen.

Mooring mäke trüs gååsme twört flååge låå mårling joose ai
Fering kleebe pod jaaspe,jibe kwärt böi skine jimaaren fulre ei
Söl'ring taatji gre Por
Öörtpor
gapi kwert büü skiin jümiaren rök ek
Halunder paike -*) djaape dech keäk skin djimoorn futtere ni
Seeltersk oapje Pudde japje Däächte Böie Schäin määrlich fodderje nit
Tjüsch
Dütsk
küssen Kröte gähnen Docht Scheune heute Morgen füttern nicht

-*) Üp dit stiinern Ailön jeft't noch niin Öörtporen.

En kuurt Tekst ön forskelig Spreekwiisen.

Dåt Nordfriisk as döör e Europäisch Charta for regionaal- unti manerhäidespräke as manerhaidespräke önj Tjüschlönj gödjkånd.

Luki uk jir[Bewerke | kweltekst bewerke]

... of ön't Nat[Bewerke | kweltekst bewerke]

Nordfriisk Instituut