Nuurđfriisk

"Nuurđfriisk" ön üđer Spreekwiisen

Sölring   Öömrang   Fering   Halunder   Halifreesk   Mooring   Wiringhiirder   Karhiirder   Gooshiirder

Söl'ring

Nordfriisk spreekwiisen

Nuurđfriisk

Nuurđfriisk (=Nordfriisk) es jen fan di friisk Spraaken. Hat uur snaket fan ombi 10.000 Mensken ön di Krais Nuurdfriislön.
Deling jeft et jit tiin Dialekte fan Nuurdfriisk. Dit sen jens muar wesen, sa ombi 13 bit 15 forskeligi.
Hat es wes, dat jen diarfan, dit Süđergoesharder, al duar blefen es.
Dat Holmer Freesch uur jit fan "en Hunfol" Mensken snakit.
Di Dialekti (Spreekwiisen), wat deling jit bikeent sen, jit:

• Ailönjfriisk
  • Sölring
  • Fering-Öömrang
  • Halunder
• Fååstewålfriisk
  • Wiringhiirder Freesk
  • Karhiirder Fräisch
  • Bökinghiirder Frasch
  • Noordergooshiirder Fräisch
  • Middelgooshiirder Freesch
  • Söödergooshiirder Freesch
  • Hålifreesk

Noomen

Bi di Noomen ken em se, dat ark Spreekwiis en ain Naam heer, wat ek langsen "-friisk" jit. Di Ailöns-Spreekwiisen neem jamsalev gaar ek Friisk.
"Friisk" es en nii Uurt, wat em fuar ali töhop brükt.

Forskelighairen

Di Tabel förter ünern weeget, hur forskelig di Spreekwiisen sen.

Mooring	mäke	trüs	gååsme	twört	flååge	låå	mårling	joose	ai
Fering	kleebe	pod	jaaspe,jibe	kwärt	böi	skine	jimaaren	fulre	ei
Söl'ring	taatji	gre Por Öörtpor	gapi	kwert	büü	skiin	jümiaren	rök	ek
Halunder	paike	-*)	djaape	dech	keäk	skin	djimoorn	futtere	ni
Seeltersk	oapje	Pudde	japje	Däächte	Böie	Schäin	määrlich	fodderje	nit
Tjüsch Dütsk	küssen	Kröte	gähnen	Docht	Bö	Scheune	heute Morgen	füttern	nicht

-*) Üp dit stiinern Ailön jeft't noch niin Öörtporen.

En kuurt Tekst ön forskelig Spreekwiisen.

Dåt Nordfriisk as döör e Europäisch Charta for regionaal- unti manerhäidespräke as manerhaidespräke önj Tjüschlönj gödjkånd.

Luki uk jir

• Nordfriisk
• Spräkütbäg
• Friiske spräke
• Ernst Löfstedt

... of ön't Nat

Nordfriisk Instituut