Tanen (buumer)

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Didiar artiikel ment a buumer. Luke uk bi Tan.
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Tanen
Witj tan (Abies alba), tiaknang ütj Koehler, 1887.

Witj tan (Abies alba), tiaknang ütj Koehler, 1887.

Süstemaatik
Onerufdialang: Spermatophytina
Klas: Näädelbuumer (Coniferopsida)
Kategorii: Konifeeren (Coniferales)
Famile: Pinaceae
Slacher: Tanen
Wedenskapelk nööm
Abies
Mill.

Tanen (Abies) hiar tu a näädelbuumer (Pinophyta) faan det famile Pinaceae.

Föörkemen[Bewerke | kweltekst bewerke]

Am käänt 51 slacher faan tanen, wat uun a madel breetjin üüb a nuurdelk heleft faan a eerd föörkem. Efter a sjüüren fanjst dü fööraal tanen mad a näädelbuumer. Uun Madeleuroopa as fööraal at witj-tan (Abies alba) aran. Tu a granjebuumer sait am uk ruad-tanen, det as oober en hial öödern slach.

Beskriiwang[Bewerke | kweltekst bewerke]

Tanennäädler waaks lik bi a twiig.

Aler slacher tanen san imergreen näädelbuumer mä jip ruter. Enkelt slacher wurd 20 m huuch, öödern sogoor 100 m. Tu a bleeden sait am näädeln. Jo san spas, flaak an wise üüb a onersidj miast tau smääl witj strimler. A näädeln kön 8 bit 10 juar ual wurd an sat lik üüb a twiiger. Sodenang könst dü jo mä granjebuumer ütjenööder hual.

A taaper stun aleewen aprocht üüb a twiiger, bi a granjebuumer as det ööders: Diar hinge jo lik deel. Det aaks faan en tanentaap blaft üüb a twiig saten, an a skolpen faal enkelt deel. Diaram könst dü uk nian hial taaper üüb a grünj finj.

Ferwis efter bütjen[Bewerke | kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Tanen – Saamlang faan bilen of filmer
Wikispecies Wikispecies hää en artiikel tu: Tanen