Tetrapoodi

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Sylt2.png Söl'ring


Tetrapooden üs Welenbreekers
Tetrapooden-Foremen (Ön di Achtergrün' sen di Tetrapooden al klaar, di lii al diar, hur ja hen skel.)
Tetrapooden üp Strön' ön Hörnem üp Söl
Eeđer dat di Tetrapooden wechnomen uuren sen, ken em al keen, dat 100m fiiđer weđer Sön önspöölet uur.

Me Tetrapoodi (Greeksk: τετρα, tetra = fjuur; ποδές, podes = Fet) es en Weeterkantensjutsbechning fan Beton meent.
Hat jeft uk masi Diirter, wat Tetrapooden sen, alis, wat fjuur Biiner heer, sa üs uk di Mensk.

Di Jeremer fan san Bechning sen sa ütrocht, dat em höm en Tetraeder diarbi fuarstel ken.
En Tetrapoodi heer en Wecht fan ombi 6 t.
Wan em jam brük wel, da liit em di ön en Reeg aur- of tööchenarküđer, dat di san bet forkanti.
Ja skel di Kraft fan di Braning wechnem, dat di ek muar sa hart töögen't Lön' slait.
Dit uur uk Welenbreeker nēmt.

Histoorii[Bewerke | kweltekst bewerke]

Di Taacht fuar Tetrapoodi es fan Frankrik kemen.
Dit wiar en Instituut, Ets. Neyrpic ön Grenoble. Fan't Jaar 1950 ön waar Tetrapooden ön manig Lönen fuar Neyrpic patentiaret.[1]

Hur'ling Tetrapooden maaket uur[Bewerke | kweltekst bewerke]

Tetrapooden sen rocht iinfach tö maaki.
Dat et ek sa jüür uur, kum fuar't Miist Betonlasters en giti jaar Beton iin ön Foremen, wat al diar stuun, hur di Tetrapooden hen skel.
Di Foremen sen fan Iirsen maaket en sit me Skrüüwen töhop, dat em di ütenachtler fo en weđer binüti ken.
Wan di Beton hart es, da skrüüft em di Foremen ütenachler en nemt di Tetrapoodi fuar't miist me en Swumkrān üt en stelt di hen, hur di bliif skel.

Hur ja uk brükt uur[Bewerke | kweltekst bewerke]

Tetrapooden uur ek bluat töögen di See nomen. Uk fuar di Kanten fan Stroomer ken ja tö pasi kum, dat di Kanten ek sa ütspöölet uur. Des es da aaftinoch uk gur fuar forskelig Diirter en Fesken, wat twesken di Tetrapooden uuni ken.
Fuar Haawenkanten en Iinfaarten uur Tetrapooden nomen, dat di Kant höör Forem wat leenger bihual ken.

Fuar Söl' sen di Tetrapooden mal ring[Bewerke | kweltekst bewerke]

Ön Hörnem heer em Tetrapooden hensmeten, dat ek sa fuul Lön' fan Hörnem-Or wechspöölet uur skul.
Fan des kām man ek olterfuul Gurs: Di Or heer twesken di Jaaren 1968 en 2010 60% fan höör Dünemsön forleesen.
Di Tetrapooden ken dat Weeter jaa bremsi, man ja ken di Sön' ek fasthual. Aaftinoch waar ja uk önerspöölet en forsaketi ön di Sön'.

Ön Hörnem jeft et en Langs- en en Twerkwerk fan Tetrapooden. Süđern fan des Aarbern es di Lee fan di Weeterstroom, wat fan Nuurđweesten kumt.
Dit meent: Luv es di Nuurđweesterkant, Lee es di Süđer-Süđuasterkant.
Wan di Weeterstroom, wat langs di Strön önkumt, fan en Twerkwerk bremset uur, da uur di Weetermasi höör Energii ek luas.
Dat Weeter breekt hentö Weesten üt, drükt diar jit muar Weeter wech, en di hiili Druk maaket en gurt Wirbelstroom, wat töögen di Klokreeg weđer hentö di Strön' wel (Dit es di iinfachst Wai fuar't Weeter).
Diar kumt da bi üt, dat süđern fan di Tetrapooden gurt Hööler öön ön di Strön en di Dünemer spöölet uur.
Dat Uurt diarfuar es Lee-Erosioon.

Ön't Jaar 2005 wiar fan 105 ha, wat et 1968 jit wesen wiar, bluat jit 43 ha aurblefen.
Dit fing da uk dat "Landesamt für Küstenschutz und Naturschutz"(LKN) sa laangsem me.
Dat jest wat maaket waar, wiar, dat dat Twerkwerk kuurter maaket waar. Di Tetrapooden waar hentö Heliglön-Dünem faart. Diar kür ja fuar di Kant fan di Dünemer ön Dünem brükt uur.
Sa waar Söl' ombi 40% fan't Twerkwerk lekelk weđer luas.

Wat me di Rest pasiari skel, da uur jam di Eksperten ek iinig: Di Geoloogi Dr. Ekkehard Klatt sair, dat dat Beest es, wan di Tetrapooden hiilendal wech kum.
Üđer Lir meen, dat em fan dat gurt Twerkwerk hok litjer Twerkwerken maaki skel, en des sen di, hoken wat tö sii haa.
Sa sjocht em ön't Jaar 2013, wat ja ön 2012 maaket haa:

Foraneringen ön't Jaar 2012[Bewerke | kweltekst bewerke]

Iin ön di Jaaresbirocht fan di Weeterkantensjutslir bi di Söl'ring Foriining [2]wiar tö lees, dat em ön 2012 Tetrapooden fan't ual Twerkwerk omlair heer.
Diarbi skel ütkum, dat dat Langswerk forbeetert uur en di Lee-Erosioon mener.
Em heer diar nü dat Langswerk leenger maaket en süđerfuar fan't ual Twerkwerk jit en litjer Jen henbecht.
Di Forleengering fan't Langswerk giar üs en Böög hentö't Weeter, sa dat dat Jen jit en litj Twerkwerk uuren es.


Foraneringen eeđer di Aarberen fan't LKN ön 2012.

Di "green" Tetrapooden weegi jit Algen. Ja sen fuarof öner Weeter wesen, üs ja jit tö't ual' Twerkwerk jert haa.

Projekti fan di Ütfinjers[Bewerke | kweltekst bewerke]

Dat Alfred-Wegener-Institut (AWI) heer ön't Jaar 2009 en Projekt bigent fuar üttöfinj, wat di Tetrapooden fuar Foraneringen bi di Struktuur fan di Weeterkanten bringi.
Ja wel fuaral uk weet, weđer en wat höm diarfan bi di Heef en di Heef-Ingi foranert.

Militeerisk Brük töögen Panzers[Bewerke | kweltekst bewerke]

Tetrapooden sen al üs Barieeri töögen Panzers brükt uuren. Bi di San Giacomo Pass heer em Tetrapooden iin ön en Bach smeten, dat em diar ek muar me Panzers langs köör kür, wan di fröösen of ütdrüget wiar.

Siehe auch[Bewerke | kweltekst bewerke]

Weblinks[Bewerke | kweltekst bewerke]

Commons Commons: Tetrapode – Saamlang faan bilen of filmer

Belege[Bewerke | kweltekst bewerke]

  1. Beitrag von Charles E. Lee (englisch)
  2. Jaaresbiskiir "2012 töbeek//fuarüt 2013", Sir 9, Artikel fan Holger Weirup
Diheer artiikel luanet det leesen.
Didiar artiikel as uun det list faan gud artiikler, diar det leesen luane apnimen wurden. Uun uugenblak jaft at diar 54 faan.