Willy Schröder

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Sylt2.png Söl'ring


Willy Schröder (*15.12.1919) es en bēren Muasemböör.

Leewent[Bewerke | kweltekst bewerke]

Sin Bruarwerev es et wesen, tö See tö faar. Hi uur Koptain üp gurt Faart.
Leeterhen, üs sin Jungen (Trii Faamen en nen Drēng) kām, heer Schröder ön di Nuurđ-Uastersee-Kanaal üs Lootsi aarbert.

1967 heer Willy Schröder en slemi Önfal me sin Wain. Eeđer des kür hi ek muar aarberi, en sa ging hi me sin Familii hentö Muasem.
Schröder heer masi Lön ön Muasem forkoopet. Hi heer uk en Hüs becht, hurbenen tau Uuningen wiar.
Jen Uuning diarfan en en Uuning iin ön sin jialer Hüs heer hi langsen hentö Lir forhüürt, wat üp Söl lewi wel.

Willy Schröder es sent 1948 bifriit me sin Wüf Anna, bēren Matzen (*1922) wat ön Muasem-Uasterjen bēren en āpwukset es.
Fan höör sen sa Saaken tö liir üs dit, dat, wat ön Kairem "ütarküđer" jit, ön Muasem ek bikeent es, aurdat et jaa "ütenachtler" jit.

Aarber fuar Sölring[Bewerke | kweltekst bewerke]

 "Üs Jungen haa ik ön Muasem ek aaft Lir raaket,
 wat Dütsk snaketi,
 man jit mener aaft sen deling Liren tö raaki,
 wat Sölring snaki."

Dit heer Willy Schröder sair, üs dat Sölring Uurterbok ütdönen waar (2006).

Wat höm en sa fuul üđer ual Muasemer olter leet klaar uuren es, es, dat dit fan di Lönsforkoopingen kemen es, hurme ja salev ön di söstiger en soowentiger Jaaren bigent haa.

Senerk aur Schröder es sin Lefhair tö di Sölring Spraak, en aurdes heer hi aur lungi Jaaren dütsk Teksti üp Sölring āpskrewen.
Sin gurtest Werk es noch di Meaarber ön dit Sölring Uurterbok wesen, üs hi töhop me Carmen Müller-Matzen en Brunhilde Hagge di Aarberen döörluket heer, wat ja töhop me di Uurterbokstair ön Kiil maaket her.

Luki jens diar,[Bewerke | kweltekst bewerke]