Adolf Hitler

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Sylt2.png Söl'ring


Portree fan Hitler (1937)

Adolf Hitler (* 20. April 1889 ön Braunau bi di Inn ön Boowenuasterrik; † 30. April 1945 ön Berlin) (Uk Aadji Hii, Aadji Brün of Aadji Aarberstiinst) wiar fan 1933 bit 1945 Diktaator fan't Dütsk Rik.

Fan Juuli 1921 wiar hi Fuarseter fan di NSDAP, en 1923 forsoocht hi, di Weimarer Republik tö stört (Hitlerputsch).
Hitler skref en Bok "Mein Kampf", wat 1925 und 1926 ütkām, en fortelti diar al, wat hi me di Juuden en Mensken fan üđer menskenslachen fuarhair), kurt, sin Ideologii fan Natjonālsotsjalismus.

Di 30. Januwaari 1933 waar Hitler Rikskanzler. Hi organisiareti daalkens, dat dit Teenken ön Dütsklön bluat jit jen Rochting haa kür.
Hoken ek diartö pasi kür of wil, di waar iin ön Kontsentratsjoonslaager braacht, foltert en aaft uk ombraacht.

Üs Rikspresident Paul von Hindenburg ön di 2. August 1934 storev, da smet Hitler di tau Amten töhop, sa dat hi biiring waar.

Di Juuden ön Dütsklön waar muar en muar Rochten luas, en Hitler en sin Liren maaketi di Gisetsi diarfuar tö pas (f. B. Nürnbāriger Gisetse fan 1935, Nowemberprogroomi 1938).

Hitler breek me forskeligi Manööwern di Kontrakti fan Versailles (Slööten eeđer di jest Wārelkrich).
Ön di Propaganda waar di Politik fan di NSDAP-Regiaring üs gur Fuartrap weeget, en dit haa di miist Dütsken tömendst bit 1939 liift, en Hitler wiar populeer.

1938 aurnom Hitler di Weermacht en seet di Önslüt fan Uasterrik döör. Hi slot en breek Kontrakti, üs em dit ön Haur kām, sa üs dit "Münchner Abkommen" (30. September 1938), hurme hi dit Suddetenlön iin ön dit Dütsk Rik aurnem maast. Diaraur ging hi al ön di 15. Marts 1939 me dit "Önstekenslain fan di Rest-Tschechei" hen.
Üs hi da ön di Sptember 1939 uk jit üp Poolen luasgiar, kām diarfan di Taust Wārelkrich ön Euroopa.
Ön di 31. Juuli 1940 diar Hitler Biskiir, dat hi töögen di Sowjetunion uk jit Krich haa wil. Me des Krich (Bigent ön di 22. Juuni 1941 üs "Unternehmen Barbarossa“, "fuar dit Wening fan Leewentsrüm uasterfuar" wil hi di Sowjetunion önsteken slaa.
Fuaral wil hi diarme bi di Roostofi fan diar kum (Kuurn, Erz en Ööl), aurdat dit Dütsk Rik dit bi di Rusen bal ek muar bitaali kür en sa en Krich töögen Engelön en Ameerika ek tö maaki wiar.

Öner dit Hitler-Regime sen ombi 54.000.000 Mensken omkemen. Di 30. Aprilmuun fan 1945 nom Hitlers Wüf Eva Braun Zynkāli (Hi her höör jüst friit), en Hitler sjot hömsalev duar.


Teenkstiin hur Hitler bēren es. Di Stiin es fan't KZ Mauthausen
Adolf Hitler üs Drēng (am 1890)


Hitler ön Nuurđfriislön[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Di Aarberstiinst heer di Nösidik üp Söl becht en leeterhen uk dit Raantem-Beken.Di Kasernen ön List, Weesterlön en Hörnem sa üs ön Raantem (Seeflochthaawen)waar uk ön di 30er Jaaren bigent of becht. Ön di Alemböög ön List waar nai bi di Uastindienfaarershuk en Deekwerk fan Basaltstiiner önern ön di Dünemern liar. Di NS braacht daime Aarbersluas Mensken fuar nögen Jil ön Aarber, en dit wiar ek olterfuul Mensken.
Di Propaganda kür man sa gur fortel, hur fain jü fuar Bruarwening sörichet heer, dat dit uk eeđer di Krich jit liift waar.

Di Sküülaarberen bi di Weeterkanten en Raantem-Beken haa Söl mal foranert. Di Turismus, üs em di deling keent, wiar söner des Bechningen noch ek sa gurt ütfeelen. Naa List en Hörnem waar Betonstraaten becht. Fuarof wiar Hörnem bal gaar ek diar, en List wiar mal litj.

Ön Ladelund jaav et en KZ, üs dit ön Schwesing aurlöp.

Luki uk hjir[Bewerke | Kweltekst bewerke]