Elektrisk späänang

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Füsikaalisk grate
Nööm Elektrisk späänang
Formeltiaken faan't grate
Gratin- an
Ianhaidensüsteem
Ianhaid Dimenjuun
SI-süsteem V M·L2·I−1·T−3
CGS-süsteem StatV M½·L½·T−1

At elektrisk späänang as en grate uun a füsiik. Det dää uun, hüföl elektrisk werk (= energii) nuadag as, am en elektrisk lääs faan en elektron of ion uun en elektrisk fial tu skebin.

Det Formeltiaken U komt faan latiinsk urgere (trak of pui). Uun't SI-süsteem woort at späänang uun't ianhaid Volt (V) efter Alessandro Volta beskrewen.

Huar det faan komt[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Späänang entstäänt uun a natüür troch rofin, so üs bi en laid, huar onerskiaselk loft bienööder rofet. Uun a technik woort späänang miast troch induktjuun häärsteld. Bi en baterii entstäänt späänang troch en cheemisk reaktsjuun.

Nat[Bewerke | Kweltekst bewerke]

För a hüshual woort uun föl lunen en späänang faan 220 V paroot steld, uun ööder lunen oober 110 V. Grater maskiinen brük 380 V. Wan maskiinen uun a gang san, suragt det späänang för struum.

Bestemangen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Det späänang woort bereegent ütj det elektrisk werk (= energii) (uun Joule of Wattsekunden of Newtonmeeter) an det elektrisk lääs (Q) (uun Coulomb).

Ütj

an

woort

= elektrisk lääs; = krääft; = elektrisk fialmäächt; = wai; = werk faan't skebin

Späänang an struum[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Hüföl struum bi en was späänang lääpt, hinget faan di wederstant (uun Ohm) faan di struumfeerer (of det maskiin) uf.

Späänang an efekt[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Di elektrisk efekt (uun Watt) bereegent ham ütj at elektrisk werk per tidj :

Auer di struum ham efter elektrisk lääs an tidj bereegent, komt at tu

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Ferwisang efter bütjen[Bewerke | Kweltekst bewerke]