Föörhistoore

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang



Föörhistoore
Holozän (➚ Ääder histoore)
Iisentidj
  Leed Bronsetidj  
  Madelbronsetidj
  Ääder bronsetidj
Bronsetidj
    Kööberstiantidj  
  Jongstiantidj
Madelstiantidj
Pleistozän     Jongpaläolithikum  
    Madelpaläolithikum
    Ualpaläolithikum
  Ualstiantidj
Stiantidj

At föörhistoore (of uk uurhistoore of prähistoore) ment en tidjrüm faan't iarst apdaagin faan a minsken bit tu't apkemen faan a iarst skraften.

A iarst stianwerktjüügen faan minsken san wel son 2,6 miljuun juar ual. Diar begant at stiantidj.

A iarst skraften kam föör ~ 5000 juar bi a Sumeerern ap. Diar begant det ääder histoore (antike).

Uun a geologii wurd a leetst 2,6 miljuun juaren üs eerdtidjääler quartär betiakent.

Iindialang[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Uun't juar 1836 hää Christian Jürgensen Thomsen det trii-periooden-süsteem (rochts) iinfeerd, an hi hää det minskenhistoore iindiald efter stiantidj, bronsetidj an iisentidj.

Diarefter amfaadet det föörhistoore ti tidjrüm faan't stiantidj an ging mä't kööberstiantidj tu aanj.

Mä di auergung tu't bronsetidj begant det ääder histoore.

Ääder histoore[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Det äääder histoore (of uk antike) ging tu aanj mä't fulkenwaanrang so am't juar 500. Do begant det madelääler.

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Föörhistoore – Saamlang faan bilen of filmer