Früchtboor Hualewmuun

A Früchtboor Hualewmuun (ingelsk Fertile Crescent, araabisk ‏الهلال الخصيب‎, DMG al-hilāl al-ḫaṣīb) as det regiuun nuurden faan't Araabisk Hualeweilun, huar föör gud 10.000 juaren at iarst huuchkultuur faan a minskhaid apwooks. Di nööm as 1916 faan di wedenskapsmaan James H. Breasted tuiarst brükt wurden.

Uun a Früchtboor Hualewmuun begand a minsken tu büürin, efterdat's tuföören det eden haa, wat's uun a natüür saamelt, jaaget of fasket haa. Det regiuun amfaadet a lunen (faan daalang) Iraak, Syrien, Liibanon, Israel mä Palestiina an Jordaanien. Uk Nuurd-Egypten woort diar daalang miast mä tureegent.

Neoliitisk 'rewolutsion'

Mä a began faan a büürerei hää ham det leewent faan a minsken fiks feranert. Det wiar at aanj faan't stiantidj (Jongstiantidj/Neoliitikum). Fööraal jääw't nü priwoot eegendoom. Man uk huarööders uun a welt begand a minsken mä a büürerei, saner, dat's wat faanenööder wost:

Früchtboor Hualewmuun uun Mesopotaamien, 9500 bit 7000 f.Kr. mä wiaten, bere, beesten, swin, sjep an siigen.
Amazonas regiuun faan Boliiwien, 8300 bit 500 f.Kr. mä maniok, kürbis, meis.
Nei-Guinea, 7000 bit 4000 f.Kr. mä banaan, yams, taro.
Huang He regiuun uun Nuurd-Sjiina, 7000 bit 3000 f. Kr. mä hirse, soojabuan, swin.
Parelstruum regiuun uun Süüdsjiina, sant 6200 f.Kr. mä (trinjkurn) ris.
Nuurdwaast-Indien, sant 6000 f.Kr. mä tseebu beesten, (lungkurn) ris.
Nuurd- Jaapan, 5000 bit 3050 f.Kr. mä soojabuan, hirse, grat bor.
Anden regiuun, sant 3.000 f.Kr. mä buan, irpel, kliawer, laama, kinoa, amaranten, maarswenkin.
Meksiko, 3000 bit 2000 f.Kr. mä meis, buan, paprika, awokaado, kürbis.
Sahel regiuun faan Maali, 2500 bit 2000 f.Kr. mä hirse.
Süüd-Indien 2000 bit 1000 f.Kr. mä buanen, hirse.
Ohio regiuun uun a USA, 2000 bit 1000 f.Kr. mä amaranten, sanbluum, kürbis.

Sodenang wiar't eegentelk nian 'rewolutsion', hat toog ham hen auer düüsenen faan juaren.

Luke uk diar

Commonskategorii: Früchtboor Hualewmuun – Saamlang faan bilen of filmer