Jaapan

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Jaapan
日本国
Nihon-koku/Nippon-koku
Flagge Japans
Nationales und Kaiserliches Siegel Japans
Flag Woopen
Amtelk spriak Japoonsk
Hoodstääd Tokio
Stootsfurem Parlamentaarisk monarchii
Stootsbaas Keiser Naruhito (de facto)
Regiarangsbaas Premjeeminister Fumio Kishida
Grate 377.835 km²
Iinwenern 2010:[1]
  • 128.056.026

31. Maarts 2012:[2]

  • 126.659.683
Iinwenern per km² 337,08 Iinw./km²
BIP
  • Total (nominaal)
  • Total (KKP)
  • BIP/Einw. (nominaal)
  • BIP/Einw. (KKP)
2011:[3]
  • $ 5.869 Mrd. (3.)
  • $ 4.440 Mrd. (4.)
  • $ 45.920 (18.)
  • $ 34.740 (25.)
HDI 0,901 (12.)[4]
Münt Yen
Grünjlaanj 11. Febrewoore 660 f.Kr.
3. Mei 1947 (Japoonsk ferfaadang)
28. April 1952 (Fol suwereniteet)
Natsionaalhümne Kimi Ga Yo
Tidjsoon UTC+9 (JST)
Autokääntiaken J
TLD .jp
Tilefoonföörwool +81
Japan on the globe (claimed) (Japan centered).svg

Jaapan (jap. 日本, Nihon/Nippon; uunhiar) as en lun uun a waastelk Pasiifik föör't uastküst faan Aasien.

Eilunen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Jaapan leit fööraal üüb sjauer grat eilunen, an do san diar noch hunerten faan letjer bewenet eilunen an düüsenen faan ünbeweneten. Det san berger, diar ütj a Pasiifik ütjraage. Sodenang as ääkerlun böös knaap.

Laag Eilun Grate uun km²[5]
Japan honshu map small.png Honshū 227.974,55
Japan hokkaido map small.png Hokkaidō 77.984,39
Japan kyushu map small.png Kyūshū 36.751,67
Japan shikoku map small.png Shikoku 18.300,95

Kliima[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Faan nuurd bit süüd as Jaapan amanbi 2.000 km lung. Sodenang skeelt det kliima uk auer a miaten. Det lingt faan miatag kliima uun't nuurden mä kuul wontern bit tu subtroopen uun't süüden.

Natüür[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Jaapan leit diar, huar sjauer kontinentaalplaaden tuupstupe: Det faan Euraasien uun't nuurdwaasten, Nuurdameerikoo uun't nuurden, a Pasiifik uun't uasten an a Philippiinen uun't süüden. Sodenang jaft at diar 240 wulkaaner, di bekäändst as was di halag berag Fuji(jama). An huar't wulkaaner jaft, skal am uk mä eerdbeewrin reegne. Mä det leetst swaar eerdbeewrin uun't juar 2011 räänd en huuch flud auer't lun an hää sjauer atoomstruumuunlaagen uun Fukushima uunstaken maaget. Sok fluden het tsunamis. Uun a harewst kem faan a Pasiifik taifuuner, det san swaar sturmer liküs hurricanes.

Histoore[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Jōmon-Tidj
Faan 10.000 f.Kr. bit 300 f.Kr. waanert minsken faan Madelaasien an a Süüdpasiifik iin.
Yayoi-Tidj
300 f.Kr. bit 300 efter Krast. Ääder ferbinjang mä't Sjineesk Keiserrik.
Kofun-Tidj
300 bit 710. Ferbinjang mä Korea. At Sjineesk skraft woort auernimen.
Horyu-ji, en tempel faan't juar 607 an daalang UNESCO weltarewdial
Nara-Tidj
710–794. Apkemen faan a Buddhismus uun Jaapan.
Heian-Tidj
794–1185: Huuchtidj faan kultuur an literatuur. At määcht faan a keiser ging turag. A Shōgunen füng määcht.
Kamakura-Tidj
1192–1333. Kublai Khan fersoocht, Jaapan tu auernemen, man det hää ei loket.
Muromachi-Tidj
1333–1573. A Daimyō füng määcht an at Shōgunentidj ging tu aanj.
Jaapan am 1570
Sengoku-Tidj
1477–1600. Hunertjuarag bürgerkriich. Hanel mä Portugiisen, Spooniern an Holunern faan 1543 bit 1639.
Edo-Tidj
1603–1867. A Shōgunen kaam weder ap. Jaapan skotet ham uf. Bluas a Sjineesen an Holunern mut noch kem. A Holunern füng en aanj eilun Dejima uun a bocht faan Nagasaki, am hanel tu bedriiwen. At Tokugawa-famile hed 250 juar loong at saien. Tokio wooks ap tu't gratst stääd faan a welt.
Meiji-Tidj
1868–1912. Mä Keiser Meiji (1868–1912) begand det modern tidj. At lun füng en ferfaadang an en parlament. Jaapan auerfool Korea.
Taishō-Tidj
1912–1926. At aplewin demokratii oner Keiser Taishō küd ham ei trochsaat an at militeer auernaam a määcht.
Japoonsk Keiserrik 1939
Shōwa-Tidj I
1926–1945. Jaapan auerfool Sjiina an hää diar di stoot Mandschukuo (Mandschurei) grünjlaanj. Uun Süüduastaasien wurd koloniin grünjlaanj. 1941 grääb Jaapan Pearl Harbor üüb Hawaii uun. A Ööder Weltkriich grääb üüb Uastaasien auer. A diplomaaten küd ei ferhanre, dat Ameeriko a 6. an 9. August 1945 tau atoombomben auer Hiroshima an Nagasaki ufsmääd. A 15. August 1945 jääw Jaapan ap.
Shōwa-Tidj II
1945–1989. Jaapan wurd weder apbaud, wiar bit 1952 oober noch besaat. A Amerikoonern maaget Jaapan tu en dial faan a waastelk intresen uun Uastaasien. Jaapan wurd tu en demokraatisk industriilun.
Heisei-Tidj
1989 bis 2019. Keiser wiar Akihito. Jaapan lus böös oner at beenkenspiktaakel, an skul skilen maage, kaam ham suutjis oober weder.
Reiwa-Tidj
Sant 2019. Naruhito wurd keiser. Reiwa (令和) ment „smok harmonii“.

Kwelen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. Fulkstäälang 2010. (MS Excel; 975 kB) Japoonsk Statistikamt, ufrepen di 18. Marts 2011.
  2. 平成24年住民基本台帳年齢別人口 (市区町村別). (MS Excel; 1,4 MB) Ministeerium för banluns uungeleegenhaiden, ufrepen di 11. Nofember 2012.
  3. World Economic Outlook Database, April 2012 faan a IWF
  4. Human Development Report Office: Japan – Country Profile: Human Development Indicators
  5. 島面積. (PDF; 32 kB) Kokudo Chiriin, 1. Oktoober 2011, ufrepen di 11. Nofember 2012.

Literatuur[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Jaapan – Saamlang faan bilen of filmer
Wikiatlas Wikimedia Atlas: Jaapan – Geograafisk an histoorisk koorden

Koordinaaten: 35° N, 136° O