Loogik

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Loogik (faan ualgriichisk λογικὴ τέχνη logiké téchnē 'seenken konst') woort miast ferstenen üs det konst, rocht slütjer tu tjien.

Klasisk loogik as en süsteem, diar ham mä ütjsaagen, eegenskapen an identiteeten befaadet.

Diartu hiar tau eegenskapen:

  • Arke ütjsaag hää ään faan tau wäärser: woor of ferkiard (biwalens).
  • Wan en ütjsaag tuupsaat as, do woort di wäärs bestemet faan jo dial-ütjsaagen (ekstensionaliteet).

Diarütj fulagt det prinsiip tertium non datur:

(t. b. At rinjt, of at rinjt ei, diar as nian traad mögelkhaid.)

Mä formaal loogik befaadet ham det ütjsaagenloogik.

Bispalen faan loogisk slütjer[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Ütjslööden wederspreeg
(At koon ei gliktidjag üüb't salew steed riin an ei riin.)
Tertium non datur
(A eerd as en skiiw of a eerd as nian skiiw.)
Verum sequitur ex quodlibet (Woor blaft woor)
(Wan't rinjt, do rinj't det uk, wan a eerd en skiiw as.)
Ex falso sequitur quodlibet (Oner en ferkiard föörütjsaatang koon ales woor wees)
(Wan't gliktidjag rinjt an ei rinjt, do koon a eerd uk en skiiw wees.)
Paradoks faan't materiel implikatjuun
(Faan tau ütjsaagen as tumanst det ian föörütjsaatang för det ööder.)

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Wikibooks-logo.svg Wikibooks Ütjsaagenloogik (schiisk)