Luad (element)

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Didiar artiikel ment det metal. Luke uk bi Luad
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Eegenskapen
Algemian
Nööm, Symbol, Numer Luad, Pb, 82
Seerie Metal
Skööl, Periode, Blook 14, 6, p
Klöör, Skak grä-blä
CAS-Numer 7439-92-1
Uundial 18 ppm[1]
Atomaar [2]
Atoommase 207,2 u
Atoomraadius (bereegent) 180 (154) pm
Kovalent-Raadius 146 pm
Van der Waals-Raadius 202 pm
Elektroonen [Xe] 4f14 5d10 6s2 6p2
1. Ionisiarang 715,6 kJ/mol
2. Ionisiarang 1450,5 kJ/mol
3. Ionisiarang 3081,5 kJ/mol
4. Ionisiarang 4083 kJ/mol
Füsikaalisk [2]
Tustant fääst
Kristal kuubisk
Sachthaid 11,342 g/cm3 (20 °C)[3]
Hardhaid 1,5
Magnetismus diamagneetisk (\chi_{m} = −1,6 · 10−5)[4]
Smoltponkt 600,61 K (327,43 °C)
Köögponkt ca. 2022 K (1749 °C)
Molaar Rüm 18,26 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk 178 kJ/mol
Smoltwaremk 4,77 kJ/mol
Faard faan a tuun 1260 m/s bi 293,15 K
Waremk 131[5] J/(kg · K)
Elektrisk struumfeerang 4,76 · 106 A/(V · m)
Waremkfeerang 35 W/(m · K)
Mechaanisk [2]
Poisson-taal 0,44
Cheemisk [2]
Oksidatsjuunstustant 2, 4
Oksiiden Pb3O4 (amphoter)
Normoolpotentiaal −0,1251 V (Pb2+ + 2 e → Pb)
Elektronegatiwiteet 2,33 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt
202Pb

{syn.}

52500 a α 2,598 198Hg
ε 0,050 202Tl
203Pb

{syn.}

51,873 h ε 0,975 203Tl
204Pb

1,4 %

>1,4 · 1017 a α 2,186 200Hg
205Pb

{syn.}

1,53 · 107 a ε 0,051 205Tl
206Pb

24,1 %

stabiil
207Pb

22,1 %

stabiil
208Pb

52,4 %

stabiil
209Pb

{syn.}

3,253 h β 0,644 209Bi
210Pb

ferenkelt

22,3 a α 3,792 206Hg
β 0,064 210Bi
211Pb

ferenkelt

36,1 min β 1,367 211Bi
212Pb

ferenkelt

10,64 h β 0,574 212Bi
213Pb

{syn.}

10,2 min β 2,070 213Bi
214Pb

ferenkelt

26,8 min β 1,024 214Bi
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken [6]
07 – Paase üüb 08 – Ei sünj 09 – Skaaset a natüür

Gefoor

H- an P-wäärnang H: 360D-360F-332-302-373-410
EUH: nian EUH-wäärnang
P: 201-​273-​308+313 [6]
EU-Gefoorentiaken [7]
Giftag Skaaset a natüür
Giftag Skaaset a natüür
(T) (N)
R- an S-wäärnang R: 61-20/22-33-50/53-62
S: 53-45-60-61
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Luad as en cheemisk element mä det tiaken Pb (latiinsk plumbum) an det atoomnumer 82. Hat as en swaarmetal, smolt ääder an läät ham lacht ferfurme.

Bilen[Bewerke | kweltekst bewerke]

Futnuuten[Bewerke | kweltekst bewerke]

  1. Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.
  2. Wan ei ööders uunden, ütj www.webelements.com (Luad).
  3. N. N. Greenwood und A. Earnshaw: Chemie der Elemente, 1. aplaag, VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 482.
  4. David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics: A ready-reference book of chemical and physical data, 90. Aufl., CRC Taylor & Francis, Boca Raton Fla. 2009, ISBN 978-1-4200-9084-0, Section 4, S. 4-142 bis 4-147. Uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs.
  5. C.A. Sutherland, E.F. Milner, R.C. Kerby, H. Teindl, A. Melin, H.M. Bolt: Lead, uun: Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry, 2006 Wiley-VCH Verlag GmbH & Co. KGaA, Weinheim, doi:10.1002/14356007.a15_193.pub2.
  6. 6,0 6,1 Iindraanj tu CAS-Nr. 7439-92-1 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 13. Maarts 2011 (mä JavaScript).
  7. Dootenbleed Luad (element) bi Merck, ufrepen di 23. Febrewoore 2010.

Luke uk diar[Bewerke | kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Luad – Saamlang faan bilen of filmer