Madelääler
Erscheinungsbild
Tekst üüb Öömrang |
At Madelääler as uun Euroopa det tidjääler tesken a Antike an at Neitidj, det ment sowat a juaren 500 bit 1500.
Iindialang
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Uun a sjiisk regiuunen woort det madelääler uun trii kirwer iindiald:
- Ääder Madelääler (~500 bit 1050). Det wiar det tidj, huar a Merowingern, Karolingern an Ottoonen at saien hed. → Föörromaanik
- Huuch Madelääler (~1050 bit 1250). Det tidj faan a Saaliern an Staufern. → Romaanik
- Leed Madelääler (~1250 bit 1500). Habsburgern an Luksemburgern. → Gootik
Aanj
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Diar san wel flook meenangen auer, wan det Madelaääler tu aanj ging. Bedüüden onernemen, diar tu't Neitidj feerd, wiar:
- ~ 1450: Johannes Gutenberg fanjt det drüken faan buken ütj.
- 1492: Christoph Columbus raiset tu Ameerikoo.
- 1517: Reformatsioon mä Martin Luther.
Luke uk diar
[Bewerke | Kweltekst bewerke] Commonskategorii: Madelääler – Saamlang faan bilen of filmer
Wikiquote: Madelääler (sjiisk)