Naist Wäältkrich

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Ferluup faan de Naist Wäältkrich

De Naist Wäältkrich wiar en krich faan 1939 ap tu 1945. Hi begand 1. September 1939 mä en tjiisken uungrip üüb Poolen. Uun 2. September 1945 naam de krich en aanj mä a kapitulatschoon faan Jaapaan. Uun de Naist Wäältkrich san üngefeer 55 miljuun mensken störwen. 6 miljuun juuden san bi de Holocaust ambroocht.

A Krich uun Euroopa[Bewerke | Kweltekst bewerke]

A krich uun Euroopa begand uun September 1939 an naam uun Mei 1945 en aanj.

Tjiisk Uungrip üüb Poolen, September 1939[Bewerke | Kweltekst bewerke]

De uungrip begand 1. September 1939 de maaren klook 04.40, an naam 6. Oktuuber 1939 en aanj, efter Tjiisklun an at Sowjetunioon hial Poolen besaatet haa.

De Wonterkrich, 1939-1940[Bewerke | Kweltekst bewerke]

De Wonterkrich (üüb finsk: talvisota, üüb sweedsk: vinterkriget, üüb rüs Зимняя война Simnjaja Wojna) wiar en krich twesken at Sowjetunioon an Finlun. Hi begand 30. Nofember 1939 üüs sowjetisk saldooten marschiaret iin uun Finlun iin. De krich naam 13. Marts 1940 en aanj.

Auerfaal üüb Noorweegen an Denemark, April-Jüüne 1940[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Ääder de maaren faan 9. April 1940, marschiaret tjiisk saldooten iin uun Denemark iin. Det deens regiaring kapituliaret ungefeer am a klook seeks, efter letjet welerstant. De salew dai greeb det tjiisk krichsmariine, lochtwoopen an armee Noorweegen uun. Jo naam banen en dai steeden üüb a eeg am a süüd faan't lun. Welerstant faan noorsk saldooten fereewenet det föörwertsgungen faan tjiisk saldooten. Britisk saldooten lunigt 12.-17. April bi Åndalsnes am Bergen tu nemen, man jo küd ei at steed nemen. Jo wurd ewakuiaret 1.-2. Mei. En öler skööl faan britisk saldooten lunigt 4. April bi Namsos am Trondheim tu nemen. Uk lunigt 19. April fraansöösk saldooten bi at steed. Jo küd Trondheim ei nem an wurd ewakuiaret 3.-4. Mei. Britisk an fraansöösk saldooten lunigt 14.-18. April bi Narwik. Jo hed deellaagen an tjiisk saldooten besaatet 28. Mei at steed. Dön letst britisk an fraansöösk saldooten wurd 8. Jüüne ewakuiaret. Det noorsk armee uun Noorweegen kapituliaret 10. Jüüne, 1940.

Waastfialtooch, Mei-Jüüne 1940[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Koord faan a Waastfialtooch faan 21. Mei ap tu 4. Jüüne

De waastfialtooch begand 10. Mei, 1940 mä uungriper üüb Luksemborig, Holun, Belgien an’t nuurden faan Frankrik. Luksemborig wurd at aanj faan a dai tutool besaatet. Tjisk saldooten auerskreed 12. Mei det fraansöösk grens. Holun kapituliaret 15. Mei. Brussel wurd 17. Mei faan tsjiisk saldooten besaatet. 20. Mei sted tjiisk panser bi Abbeville bi a Ingelskanaal. 26. Mei begand at ewakuiaring faan ingels an fraansöösk saldooten faan det fraansöösk steed faan Dunkerque, wat naam 4. Jüüne en aanj. Leopold III., de köning faan dön Belgier, kapituliaret 28. Mei mä sin saldooten jinauer det Tjiisk Rik. Itaaljen ferklaaret 10. Jüüni krich an marschiaret iin uun’t süüden faan Frankrik iin. Det fraansöösk regiaring ferleet de like dai Pariis an fjauer daar leeder, besaatet tjiisk saldooten at steed. De Waastfialtooch naam 22. Jüüne mä en woopenrau twesken Frankrik an Tjiisklun en aanj.

Lochtslacht am Ingelun, 1940-1941[Bewerke | Kweltekst bewerke]

At Lochslacht am Ingelun wiar en ferschük faan det tjiisk lochtwoopen at kapitulatschoon faan faan dön Ferianigt Köningrik üüb’t twingen tu saten. At slacht düüret faan Jüüle 1940 ap tu Mei 1940. Det wiar en deellaag för det tjiisk lochtwoopen.

Greks-Italjeens Krich, 1940-1941[Bewerke | Kweltekst bewerke]

De Greks-Italjeens Krich begand 28. Oktuuber 1940. Uun Nofember naam italjeens saldooten Konitsa an Igoumenitsa. Det greks armee begand 14. Nofember en jinofensiiwe an naam 22. Nofember at steed faan Korçë. 6. April 1941 treed Tjiisklun de krich iin. Hi düüret apt u 23. April 1941. Efter de deellaag faan Grekenlun wiar en besaating, wat ap tu 1944 düüret.

Onernemen Barbarossa, 1941[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Onernemen Barbarossa wiar en inwasioon faan at Sowjetunioon faan Tjiisklun an öler lunen. Det begand 22. Jüüne 1941. Tjiisk saldooten naam 27. Jüüne at steed faan Minsk an 19. September Kiew. Uun Deetsember wiar tjiisk saldooten nai bi Moskau, man jo küd at steed ei nem.

Slacht am Stalingrad, 1942-1943[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Uun samer 1942 jeew at en fialtooch uun’t süüden faan Ruslun an uun August begand en ferschük at steed faan Stalingrad tu nem. At ferschük kaam ei tu brud an tjiisk saldooten uun’t steed kapituliaret 2. Febrewoore 1943. Tjiisk saldooten begand en turagtooch.

Itaaljenfialtooch, 1943-1945[Bewerke | Kweltekst bewerke]

De Itaaljenfialtooch begand mä det 10. Jüüle 1943 inwasioon faan Sisiilien. Diktatoor Benito Mussolini wurd 25. Jüüle ufsaatet. En woopenrau wurd faan dön italjeener 8. September bekäändmaaget. Tjiisk saldooten besaatet at nuurden an at maden faan Itaaljen. Ameerikoons saldooten naam 4. Jüüne 1944 Room. De fialtooch düüret ap tu 1945.

Öler slachter uun Euroopa[Bewerke | Kweltekst bewerke]

A Krich uun Aafrika[Bewerke | Kweltekst bewerke]

A krich uun Aafrika begand 10. Jüüne 1940 üüs Itaaljen jin dön Ferianigt Köningrik de krich ferklaaret. Italjeens saldooten marschiaret 9. September 1940 iin uun Ägypten iin man toog efter a Slacht faan Sidi Barrani uun Deetsember turag. Do britisk an austraalisk saldooten marschiaret iin uun Liibyen iin an naam Tobruk 22. Janewoore 1941. Austraalisk saldooten naam 6. Febrewoore Benghazi. Jo kaam 9. February bi El Agheila tu stalstunen. Tjiisk saldooten wurd tu Liibyen säänt. Jo naam 24. Marts El Agheila. Do begand britisk an austraalisk saldooten turag tu tjien. Wichtig slachten wiar:

De krich uun Aafrika naam 13. Mei 1943 en aanj.

A Krich uun Aasien[Bewerke | Kweltekst bewerke]

A krich uun Aasien begand föör de Naist Wäältkrich. Det begand 7. Jüüle 1937 üüs de Naist Jaapaans-Schiinees Krich an wurd 7. Deetsember 1941 dial faan de Naist Wäältkrich. Det naam 9. September 1945 en aanj.

Sowjetisk-Jaapaans Krich[Bewerke | Kweltekst bewerke]

De Sowjetisk-Jaapaans Krich (üüb Rüs: Советско-японская война; üüb Jaapaans: ソ連対日参戦) begand 9. August 1945. Sowjetisk saldooten marschiaret iin uun Manchukuo. A krich naam 2. September en aanj.

Luke uk[Bewerke | Kweltekst bewerke]