A Halgen

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


A Halgen (2010).
A Halgen am 1850. Däänsk koord faan 1858.
A Halgen am 1650.

Uun Nuurdfresklun jaft at tjiin Halgen. Wan am det rocht beluket, san't man njügen, auer ian diarfaan lunfääst wurden as. Hat het man likes noch "Hamborger Halag".

A halgen san wat apartes, auer jo so liach lei, an jo stun auer 40 daar uun't juar oner weeder. Am sait "lunoner", wan di "Blank Hans" auer at haleg fäärt, ap tu a werwen lingt an somtidjs uk iin uun a hüsang lääpt.

Det weeder komt oober ei mätians uunluupen. Wan ei aaltuföl sturem as, do koon am sogoor to fut troch a waas luup. Diar skal man aleewen hoker mä, diar ham uun a waas ütjkäänt. At sjocht diar ei efter ütj, man a priilen uun a waas kön böös jip wurd, wan a flud komt.

Iar hää en halagwerew so ütjsen:
Halgen haa man bluas saaltweeder uun hör grünj. Diaram skul am rinweeeder drank. Uun a maden faan a werew jääw't för a tiiren en eeben küül mä weeder, diar sai's "feeting" tu. A minsken hed en "soot", det as oober nään rochten suas, man iarer en sisterne för drankweeder.

Üüb a werew lai en hialer rä faan diten, üüb Fer an Oomram saad am uk "schaasen". Det wiar det ialang för a halagminsken, jodiar diten wiar faan drüget künjoks maaget.

Sant 1962 as det leewent üüb a halag aal wat ööders wurden. A hüsang haa efter det grat sturemflud modern oonker füngen, an det drankweeder komt nü för't miast troch röören faan fäästääg. Nei hüsang wurd uk föl huuger an fääster baud üs iar.

Bilen[Bewerke | kweltekst bewerke]

Halagnöömer uun ferskeelag Spriakwiisen[Bewerke | kweltekst bewerke]

Halagfresk Frasch Sölring Öömrang
Uallöön Üülönj Ual Lön Ualun
De Nees Lungnees Lungnöös A Nääs
De Huuge E Huug Hoogi A Huug
De Grööe Grooe Gröödi A Grööd
Haabel Haabel Hābel Haabel
? Norderuug Nuurđeroog Nuurderuug
? Hamburjer Håli Hamburger Halig Hamborger Halag
Lätj Moor Latj Moos Nuurströns Mor Letj Muur
Saruug Sööderuuge Süđeroog Söderuug
? Südfål Südfal Süüdfaal

Spreegwurden[Bewerke | kweltekst bewerke]

  • Wan a halgen huuch lei, jaft at ring weder[1]

Ferwisang efter bütjen[Bewerke | kweltekst bewerke]

Futnuuten[Bewerke | kweltekst bewerke]

  1. Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012