Gewicht (füsiik)

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Det gewicht \vec G faan en materiool hinget faan sin mase an det grawitatsjuun uf. Sodenang as gewicht en krääft, diar efter onern trakt. Uun't SI-süsteem woort det uun Newton (N) meeden.

Bestemang[Bewerke | kweltekst bewerke]

At gewicht üüb a eerd G bereegent ham ütj mase m an faardferanerang üüb a eerd g:

\vec G = m\, \vec g

g as amanbi 9{,}81\,\mathrm{m}/\mathrm{s}^{2}.

Gewicht an mase[Bewerke | kweltekst bewerke]

Bit 1960 as det gewicht uun kilopond (kp) meeden wurden. Det wiar ianfach, auer 1 kg üüb a eerd genau 1 kp wäächt. Do as det üüb Newton amsteld wurden. Diarbi as 1 kp = 9,80665 N.

Det mase faan en materiool blaft likedenang, ianerlei huar det as. Oober det gewicht feranert ham, üüb a muun wäächt det föl maner an uun a leesag rüm wäächt det goor niks muar.

Bispal: En materiool faan 100 kg mase wäächt üüb a eerd amanbi 981 N (det san 100 kp), üüb a muun oober man 163 N. Det gewicht üüb a muun as do bluas noch so grat üs det gewicht faan 16 kg üüb a eerd.