Iartapel

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Sylt2.png Söl'ring


Iartapel
(Muasem: Jiartapel), uk Öörtaapel
Blostern fan Iartapeln (Solanum tuberosum)

Blostern fan Iartapeln (Solanum tuberosum)

Süstemaatik
Asteriiden
Euasteriiden I
Ördning: Aarten, diar ön't Junk wuksi (Solanales)
Familii: Plaanten, diar ön't Junk wuksi (Solanaceae)
Aarten: Ön't Junk wuksend (Solanum)
Aart: Iartapel
(Muasem: Jiartapel), uk Öörtaapel
Wedenskapelk nööm
Solanum tuberosum
L.
Vincent van Gogh: Di Iartapeliiters, 1885

Di Iartapel (irpel(öö.), eerdaapel(fe.), Solanum tuberosum), es ön Diili fan Dütsklön, Öösterrik en di Swaits uk üs Erdapfel (Herdöpfel) of Grundbirne (Grumbeer) bikeent. Üp Söl' jeft et Liren, diar Iirtaapler sii, Jiartapeln (Ütspraak üs "Jechtabeln") oof Öört-Aabelern[1], en jit muar. Em ken al sii, dat des en lewendigi Uurt fan di Söl'ring Spraak es.


Meent es da aliweegen di Nüti-Plaant, diar tö di bioloogiski Familii fan di Plaanten, diar ön't Junk wuksi (Solanaceae) jert. Tö des Ker fan Plaanten hiir uk di Tomāti (Solanum lycopersicum), Paprika (Capsicum) en Tabak (Nicotiana).
Brükt uur di Iartapel üs en öneriarsk Knolenplaant. Aur di Knolen ken fan di Plaant nii Plaanten wuksi. Di Siid wukset fan Baien ön di green Diil fan di Plaant. Des sen giftig fuar Mensken, diar skel em ek olter fuul fan iit.

2003 wiar di Iartapel dit Greentjüch fan't Jaar ön Dütsklön.

Iartapeln üp Söl'[Bewerke | kweltekst bewerke]

Di Hofstair ön Muasem, hur jit Iartapeln plaantet en forkoopet uur.
Fuarn üp Skelt di Feni fuar di Hingster en förter ön di Achtergrün dit Stre fuar jam.

Hat jeft üp Söl' jit trii Buern, diar Iartapeln plaanti en forkoopi. Jen diarfan sit twesken Kairem en Munkmēsk, jen ön Kaamp en jen ön Muasem.

Di Buer fan Muasem[2] maaket man dit Miist diarfan, di köört di uk üt. Ön Muasem jeft et sagaar en priwāti Iartapel-Auto, diar fuar forskeligi Famiilien-Meföligster iinkoopet en ütköört. Bi di Buererii sen uk jit Hingstern diarbi.

Ön Kaamp jest et uk Eier en Galloway-Nuaten üp di Hofstair.

Iartapel-Aarten en en Instituut[Bewerke | kweltekst bewerke]

Ön di hiili Wārel uur muar üs 5000 Iartapelaarten plaantet. Di Forskel kumt diarfan, dat di Plaanten forskelig brükt uur sa üs uk diarfan, dat ja dit dit Kliima ek aural lik es. Hat jeft Liren, diar jam aliweegen nii Aarten ütteenk. Ön't internationāli Iartapeln-Instituut ön Lima, Peru es di gurtest Saamling[3] fan Aarten āpskrewen, en diar stuunt uk, hur'ling di Geeni ütse.

Bi di Aarten es forskelig, hur lung dit waaret, bit dat ja bāricht uur ken en uk, wat em diarme fuar heer.

Jaar fan di Iartapel 2008[Bewerke | kweltekst bewerke]

En internatsjonāli Jaar fan di Iartapel waar 2005 bi di Foriinigt Natsjoonen (UN) üs en Deklaratsjoon[4] fuarslain. Ön di 18. Oktoober 2007 waar ön New York bislööten, dat 2008 des Jaar wiis skul.

Di Taacht om en Jaar fan di Iartapel es, dat di Mensken diarön tö teenk kum, dat em me Iartapeln masi Gurs töögen Hungersnuar dö ken. Des Weeten skul fuaral uk diar hen dönen uur, hur Help brükt uur.
Em wel me dit Jaar senerk fuul diarön aarberi, jit muar aur di Iartapel üt tö fing en diarfuar, dat Saaken üs Logistig en Produktsjoon fan gurter Masen forbeetert en iinfacher maaket uur ken. Diarfan skel et möögelk uur, dat di Lönen, diar knap me Iit sen, jamsalev beeter help ken.

Tö dit nii Milenium her di UN jam fuarnomen, muar töögen di Hunger üp Wārel tö dö, en diartö skul dit diar Iartapeljaar help[5] [6].


Di Post ön di Swaits diar en senerk Friimark (85 Rappen) tö dit Jaar fan di Iartapel üt.

Hurfan dit Dütsk Uurt kumt[Bewerke | kweltekst bewerke]

Dit dütsk Uurt "Kartoffel" kumt fan dit italieensk Uurt tartufolo, wat diar fuar di Trüfel brükt uur. Des Uurt kumt da fan latiinsk: Diar jit et terrae tuber.

Luki uk jir[Bewerke | kweltekst bewerke]

Commons Commons: Iartapel – Saamling fan Skelter en Videos
Wikispecies Wikispecies heer en artiikel tö: Iartapel 


Futnooten[Bewerke | kweltekst bewerke]

  1. Sa sair Lütji Thaysen fan Ārichsem.
  2. En PDF aur di Muasemer Iartapeln fan en Söl'ring Aast-Bleer, man gur skrewen.
  3. 100 willdi Aarten en jit 3.800 Aarten fan di Buern ön di Anden
  4. United Nations Declaration Kontroliaret di 31.03.2013
  5. IYP concept Kontroliaret di 31.03.2013
  6. En Biskriiwing fan di "Iartapel-Chance" üs PDF (dütsk)Kontroliaret di 31.03.2013
Diheer artiikel luanet det leesen.
Didiar artiikel as di 04.11.2013 uun det list faan gud artiikler, diar det leesen luane apnimen wurden. Uun uugenblak jaft at diar 57 faan.