Meeter

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Miat
Norm SI-süsteem
Nööm Meeter
Tiaken m
Füsikaalisk grate Lengde, Breetje, Jipde
Hööchde, Sjokde
Raadius, Trochmeeder
Formeltiaken l, s, b, h, d, r
Dimenjuun Lengde
Dimenjuunsümbool L
Uun SI-Ianhaiden SI-grünjmiat
Uun CGS-Ianhaiden 1 m = 102 cm
Uun Planck-Ianhaiden 1 m = 6,3·1034
Näämd efter griichisk μέτρον métron ‚ Miat, Werktjüch tu meeden, Lengde‘[1]

Di meeter (fan griichisk μέτρον métron ‚ miat, werktjüch tu meeden, lengde)[1] as en miat an det grünjlaag för't meeden uun't SI-süsteem. Hi woort mä "m" ufkört.

Histoore[Bewerke | kweltekst bewerke]

Di internatsjunaal meeter, maaget faan Platin-Iridium, wiar det referens bit 1960. Daalang woort di meeter üs en bröökdial faan't faard faan't laacht fäästlaanj, auer det en konstanten wäärs uun a natüür as.

Iindialangen faan a meeter[Bewerke | kweltekst bewerke]

Nööm Ianhaid Faktor Potens Brük
Gigameeter Gm 109-0 1.000.000 km
Megameeter Mm 106-0 1.000 km uun a oseaanologii
Myriameeter 104-0 10 km ütjsleden
Kilomeeter km 103-0 1.000 m
Hektomeeter hm 102-0 100 m bi struaten
Dekameeter dam 101-0 10 m
Meeter m 100 SI-grünjmiat
Desimeeter dm 10-1 10 cm
Sentimeeter cm 10-2 10 mm cm faan iar: C entimeter
Milimeeter mm 10-3 1.000 µm 10 mm = 1 cm
Mikromeeter µm 10-60 0,001 mm iar: Mikron
Nanomeeter nm 10-90 1000 pm di miljuunst dial faan 1 mm
Ångström Å 10-10 100 pm uun a atoomfüsiik
Pikomeeter pm 10-12
Femtomeeter fm 10-15 iar: Fermi, uun a atoomfüsiik

Luke uk diar[Bewerke | kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Meeter – Saamlang faan bilen of filmer

Futnuuten[Bewerke | kweltekst bewerke]

  1. 1,0 1,1 efter: Wilhelm Gemoll, Griechisch-Deutsches Schul- und Handwörterbuch, München/Wien, 1965