Plankton
 Tekst üüb Öömrang |
Plankton as nian kategorii uun a süstemaatik faan a biologii. Am ment diar at labenen mä, diar uun't weeder lewet an ham mä a struum ambidriiw läät. Labenen, diar uk jin a struum swääm koon, as nian plankton, det het "nekton".
At wedenskap am't plankton begand mä Johannes Peter Müller, di faan 1846 üüb Halaglun werket hää.
Plankton as miast letj, fiiner üs en minskenhiar. Oober uk glaagen, diar auer 9m lung wurd kön, hiar diartu, auer jo mä a struum hen an weder driiw.
[Beårbe] Süstemaatik
Plankton hiart tu trii grat hoodkategoriin uun a biologii:
- Bakterioplankton hiart tu a bakteerien
- Phytoplankton hiart tu a plaanten
- Zooplankton hiart tu a diarten
[Beårbe] Bedüüdang
Plankton komt fööraal diar föör, huar föl sürstoof uun't weeder as. Det as miast diar, huar't ei so warem as. An do brükt plankton mineraalien, am tu waaksen. Sodenang fanjst Dü plankton uun a naite faan a küsten mä kuul struumer. An diar finj do uk a fasker nooch tu freeden. Üüb det koord (rochts) as det föörkemen faan plankton jonkgreen uunmoolet.
Bekäänd slacher faan diarten, diar fööraal faan plankton lewe, san:
[Beårbe] Ferwis efter bütjen
Commonskategorii: Plankton – Saamlang faan bilen of filmer
