Poetry Slam

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Sylt2.png Söl'ring


En Poetry Slam es en Wetstrir fan Techters en Skriiwers. Des skel di Teksti salev skrewen haa, en ja skel dit iin ön en bistemet Tir fuarlees. Di Töharkers sii leeterhen, hoken ja fuar di Beest hual.
Poetry Slams jeft et sent di Meren fan di tachentiger Jaaren, diar es ön Chicago jen üp di Taacht kemen en maaki sawat. Ön di niigentiger Jaaren es dit uk hentö Dütsklön kemen, en aliin ön 2009 heer dit bluat ön Dütsklön aur hönert forskelig Plaatsen jefen, hur Poetry Slams maakit uur.

Naam[Bewerke | kweltekst bewerke]

Poetry Slam es töhopset fan di engelsk Uurter poetry (Techting) en slam (Sa fuul üs slaii, om di Uuren haui).
Ön di Sport sair em ük "slam" fuar "rocht gur raaket" of fuar en wichtig Turniir (Sa üs Grand Slam).
Dat Uurt uur üp Straatenengelsk uk fuar "hart Kritik", en ön Ameerika uur dit uk diarfuar sair, wan em jen "platmaaket" haa.[1]
Iin ön dat Uurterbok "Black American English" fent em sent 1994 uk di Forklaaring: „competitive performance“[2].

Di Naam skel kemen wiis, aurdat Marc Kelly Smith (Nēmt hömsalev "Slamdaddy"), di Jerst, wat höm sawat üttaacht heer, olter aaft fan Reporters fraagit uur, hurdeling dit nü jit, wat hi en sin Frinjer diar maaki.


Boris Preckwitz heer en Bok skrewen, wat Spoken Word & Poetry Slam jit, en diarbenen jeft et en Forskel twesken

Poetry Slam üs en literaarisch Fuarstelingsaart,
Slam üs en literaarisch Meening en Slam Poetry en
Slam Poetry üs Literatuur, wat en Puublikum fuarlesen of fuardrain uur.

Hurom en Wetstrir?[Bewerke | kweltekst bewerke]

Tö di Bigening fan di Fuarsteling uur hok Bisjukers ütsaacht, wat Jury sen.
Ja dö Punkti fuar ark Bidrach, en sa fent em üt, hoken fan di Autooren iin ön't Finale kumt.

Hat jeft uk en Iipen Mikro en en Iipen Büüni, en em ken en tekst uk jit gans normaal fuarlees.
Bi en Poetry Slam haa di Autooren en Wetstrir.
Des skel diartö nöörigin, dat di Lir beeter henharki, aurdat ja ön't Jen fan di Fuarsteling sii skel, hoken di Beest es.
Di Autooren skel diarfan uk mefing, hur di Töhiirers reagiari en hur'ling jam dat Fuarleesin gifalt. Hat skel uk help, dat di Autooren uk förterhen Lest haa en skriif en drai dit fuar.
Me Poetry Slams skel uk wat fuar dat Interesi ön di Aarber fan di Skriiwers dönen uur.

"Slamdaddy" Marc Kelly Smith heer si Aart fan di Fuarstelingen sa biskrewen[3]:

Engelsk
Poetry slam is the competitive art of performance poetry. Established in the mid-80s as a means to heighten public interest in poetry readings, slam has evolved into an international art form emphasizing audience involvement and poetic excellence.


Sölring
Poetry Slam es en Wetstrir fan Büünentechters, wat ön di Meren fan di tachentigerJaaren üttaacht uuren es, dat di Lir weđer muar Lest haa en harki diareeđer. Öntwesken Poetry Slam en Konstaart uuren, wat diarfuar bikeent es, dat Techters en Töharkers interagiari en dat et diar Techtingskonst fan hoogst Niwoo önbeeren uur.



Histoorii ön Sleeswig-Holstiin[Bewerke | kweltekst bewerke]

Aur di Histoori fan di Poetry Slams jeft et ön di Sir fan "Assemble Art"[4] wat tö lees:
Di jerst Fuarstelingsreegen ön Sleeswig-Holstiin wiar ön Kiel, en di sen ön 1999 bigent uuren. Dat Lokaal wiar di "Schaubude", wat tö des Tir jit "Tanzdiele" nēmt wiar.

2001 es ön Lübeck en Fuarstelingsreeg bigent uuren, en dit waarteti tauenhalev Jaaren.
Ön't Jaar 2005 es em ön Flensborig bigent.
Bi biiring Slams wiar di Swaarhiar, dat di Autooren bluat fuar jamsalev "slamt" haa.
Ja haa noch ek rocht diarön taacht en sjuk üđer Skriiwers.
Achter en Tir her dat Publikum niin Lest muar en hiir langsen achter disalev Lir.

Ön 2007 kām da weđer wat muar Leewent bi di Saak:
Ön Neumünster uur en Fuarstelingsreeg bigent, en uk ön Lübeck uur dit weđer forsjukt.
Des Lop pasiti em wat beeter üp, dat diar uk Autooren "fan büten" diartö kām. Sent des Tir giar dit uk ön Lübeck gans gur, en dit wukset uk.

Fan 2008 ön heer em ön Pinneberg, Ahrensburg, Hüsem, Woningstair (Söl) en forskelig üđer Staten förter Fuarstelingsreegen bigent.

2008 kām di Techter Moritz Neumeier (Itzehoe) me hentö "Assemble Art", wat di miist fan di Fuarstelingsreegen bigenti. Hi forsjukti dit da uk ön Itzehoe,en töhop me sin Team-Partner Jasper Diedrichsen bigenti hi en taust Reeg ön Kiel, wat "Volksbühne" jit.

Aur di Reegen hen jeft et nü uk "Gala-Slams", sa üs di "Iron Slam", wat jens ön't Jaar ön Büdelsdorf luasgiar.

Ön't hiili Lön Sleeswig-Holstiin jeft et deling (2011) Fuarstelingsreegen en di Autooren en Poeeten keen enachtler sa laangsem.

Sent 2010 uur uk Meester-Wetstriren maaket. Aur't Jaar wiar Kwalifikatsjoonen ön di forskelig Fuarstelingsplaatsen.
Dat jerst gurt Finaali wiar ön Lübeck.

Ön Dütsklön sen di Autooren fan Sleeswig-Holstiin bikeent fuar di gur Kwaliteet, wat ja skriif.
Bi di Fuarstelingen sen uk aaftinoch Gasten fan't hiili Dütsklön tö hiir.
Sa wiar bi di jerst Poetry Slam ön Muasem en Techter fan Luxemburg diarbi.

Poetry Slams ön Nuurđfriislön en üp Söl[Bewerke | kweltekst bewerke]

Di Autor Björn Høgsdal (Assembe Art) fan Kiel heer ön Woningstair üp Söl me Poetry Slams ön Nuurđfriislön bigent, en dit wiar iin ön di Galerii "Länge mal Breite" (Öntwesken techtmaaket).
Em skel diartö sii, dat Ali Djassemi, hoken üp Söl uunet, di Idee ön't Ailön āpbraacht heer, en Björn heer dit da "önskoowen" en förtermaaket.
Leeterhen es dit uk iin ön di "Speicher"[5] ön Hüsem bigent uuren, wat en Soziokultureli Zentrum es.
Di Galerii ön Woningstair uur techtmaakit, en ön di 28. Mai 2011 wiar di jerst Fuarsteling iin ön't Muasem Hüs ön Muasem üp Söl.
Dat des Plaats fünen uur, diarfuar heer Jens-Uwe Ries[6] fan Söl masi dönen.

En nii Formaat, wat fan di Poetry Slam kumt, es dat Pensel-Duel.

Referentsen[Bewerke | kweltekst bewerke]

  1. Se uk Compact Oxford English Dictionary of Current English. Oxford: Oxford Univ. Press, 2008
  2. Hubert Graf (Ütdönen): Black American English. Straelen: Straelener Ms.-Verl., 1994, S. 142
  3. Eleveld (Hrsg.): The Spoken Word Revolution. Slam, Hip Hop & the Poetry of a new Generation. Naperville: Sourcebooks, 2003, S. 11
  4. Assemble Art, en "Literatuurfirma"
  5. Di "Speicher" ön't Nat.
  6. Di "Kjausi-Hiirbokforlach" fan Jens-Uwe Ries


Diheer artiikel luanet det leesen.
Didiar artiikel as di 1. August 2011 uun det list faan gud artiikler, diar det leesen luane apnimen wurden. Uun uugenblak jaft at diar 57 faan.