Radioaktiwiteet

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


α-, β- an γ-strualen

Radioaktiwiteet (faan lat. radius, ‚strual‘) as det eegenskap faan ünstabiil atoomen, dat jö ütjenööderfaal kön. Diarbi treed atomaar strualen ütj. Det haa uun a juaren 1896 bit 1898 Marie Curie an Antoine Henri Becquerel ütjfünjen. Sok ünstabiil atoomen het radionukliden.

Strualen[Bewerke | kweltekst bewerke]

Bi det ütjenööderfaalen kön α-, β- of γ-strualen ütjtreed.

  • α-strualen san protoonen an flä ei widj. Jo kem ei ans troch en stak papiir.
  • β-strualen san elektroonen an sodenang aal wat fiiner. Jok kön bluas mä en stak blik of glääs aphäälen wurd.
  • γ-strualen san energii-strualen, an det best mögelkhaid, jo aptuhualen, as en plaad faan luad.

Det strualin woort uun Becquerel meeden.

Ööder miaten, diar diarmä tuuphinge, san

Sünjhaid[Bewerke | kweltekst bewerke]

Wäärnang föör radioaktiif materiool

Atoomstrualen san för a minsk gefeerelk. Man likes jaft at uk natüürelk strualen uun a loft, huar wi mä lewe skel. Uun a medesiin wurd strualen sogoor iinsaat, am t.b. krääft-selen staltuleien.

Rod of asclepius left.svg  Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid

Luke uk diar[Bewerke | kweltekst bewerke]