Energii

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Füsikaalisk grate
Nööm Energii
Formeltiaken faan't grate E
Gratin- an
Ianhaidensüsteem
Ianhaid Dimenjuun
SI-süsteem J = N·m = kg·m2·s−2 L2·M·T−2
CGS-süsteem erg L2·M·T−2
Luke uk diar: Elektrisk werk

Energii (faan griichisk εν en „banen“ an ἔργον ergon „werke“) as en wichtag grate uun a füsiik an spelet en grat rol uk uun a technik, chemii, biologii an ekonomii. Hör SI-ianhaid as Joule (J).

En wichtag natüürgesets sait, dat energii ei ferleesen gung koon. Hat koon oober hör skak feranre.

Bestemangen[Bewerke | kweltekst bewerke]

En dynamo feranert mechaanisk energii tu elektrisk energii.

Mechaanik[Bewerke | kweltekst bewerke]

Energii woort miast üs werk W betiakent an bereegent ham ütj krääft F an wai s

W_{\text{mechaanisk}} = F \cdot s

Elektrisk energii[Bewerke | kweltekst bewerke]

Uun a elektrotechnik saat energii (elektrisk werk) ham ütj späänang U, struummäächt I an tidj t tuup:

E_{\text{elektrisk}} = U \cdot I \cdot t

Energii an faard[Bewerke | kweltekst bewerke]

Am so muar energii E ik iinsaat, am so muar mase m koon ik reer. v as at faard

E_\mathrm{kineetisk} \,=\, \tfrac{1}{2} m v^2\,
.

Energii as relatiif[Bewerke | kweltekst bewerke]

Uun en mase m raut energii efter det formel

E_{\text{uun rau}}=m\, c^2\,

Diarbi as c at faard faan't laacht.

Amreegnangen[Bewerke | kweltekst bewerke]

Miaten an amreegnangstaalen
Joule, Newtonmeeter
of Wattsekund
Kilowattstünj Elektronenvolt Kilopondmeeter Kalorii Erg
1 kg·m²/s² 00 1 00 2,778 · 10−7 00 6,242 · 1018 00 0,102 00 0,239 0 10 · 106
1 kW·h 00 3,6 · 106 00 1 00 2,25 · 1025 00 3,667 · 105 00 8,60 · 105 0 36 · 1012
1 eV 00 1,602 · 10−19 00 4,45 · 10−26 00 1 00 1,63 · 10−20 00 3,83 · 10−20 00 1,602 · 10−12
1 kp·m 00 9,80665 00 2,72 · 10−6 00 6,13 · 1019 00 1 00 2,34 0 98,0665 · 106
1 calIT 00 4,1868 00 1,163 · 10−6 00 2,611 · 1019 00 0,427 00 1 0 41,868 · 106
1 g·cm²/s² 00 0,1 · 10−6 0 27,78 · 10−15 0 6,242 · 1011 0 10,2 · 10-9 0 23,9 · 10-9 00 1
Diheer artiikel luanet det leesen.
Didiar artiikel as di 1. April 2013 uun det list faan gud artiikler, diar det leesen luane apnimen wurden. Uun uugenblak jaft at diar 58 faan.