Energii

Tekst üüb Öömrang

Füsikaalisk grate
Nööm	Energii
Formeltiaken faan't grate	$E$
Gratin- an Ianhaidensüsteem Ianhaid Dimensjuun SI-süsteem J = N·m = kg·m2·s−2 L2·M·T−2 CGS-süsteem erg L2·M·T−2
Luke uk diar: Elektrisk werk

Energii (faan griichisk εν en „banen“ an ἔργον ergon „werke“) as en wichtag grate uun a füsiik an spelet en grat rol uk uun a technik, chemii, biologii an ekonomii. Hör SI-ianhaid as Joule (J).

En wichtag natüürgesets sait, dat energii ei ferleesen gung koon. Hat koon oober hör skak feranre.

Bestemangen

En dynamo feranert mechaanisk energii tu elektrisk energii.

Mechaanik

Energii woort miast üs werk $W$ betiakent an bereegent ham ütj krääft $F$ an wai $s$

$W_{\text{mechaanisk}} = F \cdot s$

Elektrisk energii

Uun a elektrotechnik saat energii (elektrisk werk) ham ütj späänang $U$, struummäächt $I$ an tidj $t$ tuup:

$E_{\text{elektrisk}} = U \cdot I \cdot t$

Energii an faard

Am so muar energii $E$ ik iinsaat, am so muar mase $m$ koon ik reer. $v$ as at faard

$E_\mathrm{kineetisk} \,=\, \tfrac{1}{2} m v^2\,$.

Energii as relatiif

Uun en mase $m$ raut energii efter det formel

$E_{\text{uun rau}}=m\, c^2\,$

Diarbi as $c$ at faard faan't laacht.

Amreegnangen

Miaten an amreegnangstaalen

	Joule, Newtonmeeter of Wattsekund	Kilowattstünj	Elektronenvolt	Kilopondmeeter	Kalorii	Erg
1 kg·m²/s²	00 1	00 2,778 · 10−7	00 6,242 · 1018	00 0,102	00 0,239	0 10 · 106
1 kW·h	00 3,6 · 106	00 1	00 2,25 · 1025	00 3,667 · 105	00 8,60 · 105	0 36 · 1012
1 eV	00 1,602 · 10−19	00 4,45 · 10−26	00 1	00 1,63 · 10−20	00 3,83 · 10−20	00 1,602 · 10−12
1 kp·m	00 9,80665	00 2,72 · 10−6	00 6,13 · 1019	00 1	00 2,34	0 98,0665 · 106
1 calIT	00 4,1868	00 1,163 · 10−6	00 2,611 · 1019	00 0,427	00 1	0 41,868 · 106
1 g·cm²/s²	00 0,1 · 10−6	0 27,78 · 10−15	0 6,242 · 1011	0 10,2 · 10-9	0 23,9 · 10-9	00 1

Didiar artiikel as di 1. April 2013 uun det list faan gud artiikler, diar det leesen luane apnimen wurden. Uun uugenblak jaft at diar 39 faan.