Skol

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Sylt2.png Söl'ring


Skol of Bot
Botji, Botji, ön di See... (Pleuronectes platessa)

Botji, Botji, ön di See... (Pleuronectes platessa)

Süstemaatik
Reeg: Biinfasker (Osteichthyes)
Ördning: Platfeski (Pleuronectiformes)
Familii: Skolen of Boten (Pleuronectidae)
Aart: Skol of Bot
Wedenskapelk nööm
Pleuronectes platessa
Linnaeus 1758

Di Skol (Pleuronectes platessa), uk Bot nēmt, jert tö di Platfeski.

Biskriiwing[Bewerke | kweltekst bewerke]

Huraur Bot?[Bewerke | kweltekst bewerke]

Di Skol es en Platfesk, wat biiring Oogen üp di rocht Sir drait. Didiar Sir es bruun, sömtirs uk gre-bruun, en di Skol heer üp des Sir Punkti, wat twesken ruar en güül li, sa dat et san bet ütsjocht üs Gul.
Diarfan es di taust Naam "Goldbutt" kemen, en diaraur jit di üp Plattdütsk uk "Butt" en üp Friisk uk "Bot".

Hat jeft da jit en ain Aart Boten (Bothidae), wat di Oogen man üp di Left Sir haa, en hur'ling di Skol ek töjert.
Di rocht Boten lewi uk ön waremer Weeter ön di Atlantik en di Indopazifik - ek ön di Nuurđsee.

Di "Gulbot".
Skolen fan töönerst.

En "Weeterkameeleon"[Bewerke | kweltekst bewerke]

Fan Önern es si Skol wit, en fan boowen?
Jaa, dit es san Saak:
Normaalerwiis es jü bruun bit gre-bruun. Jü ken höör Klöör man uk foraneri, sa üs di Önergrün ütsjocht.
Wan jen kumt en wel höör āpiit, da ken jü höör uk rocht gau iingreev. Diartö slait jü me di Flosen ön höör Rech en Achterjen.

Gurthair en Aaler[Bewerke | kweltekst bewerke]

Di Skolen uur twesken 40 en 70 cm lung. Ja uur bit hentö 7 Kilo swaar.
En Skol ken bit hentö 45 Jaaren ual uur.


Skolen en jaar Jungen[Bewerke | kweltekst bewerke]

Hentö Jöl[Bewerke | kweltekst bewerke]

Skolen fing jaar Jungen ön di Wuntermuunen, bi ombi 6 °C, en iin ön en Liter Weeter skel twesken 10 en 12 Gram Saalt wiis.
Fan jen Skol kum twesken 50.000 en 500.000 Eier, wat twesken 1,6 en 2,1 Milimeter gurt sen. Des swum da frii iin ön't Weeter ombi.
Üt di Eier kum ombi 20 Daagen leeter Larven, wat sa 6 mm lung sen. Des sjocht di jerst Tir üt üs gans normaali Feski. Ja iit Plankton, wan ja swum.

Metamorfoosi[Bewerke | kweltekst bewerke]

Twesken fjuur Weeken en tau Muunen leeter wanert dat left Oog hentö di rocht Sir, en di Skol uur en "Böörtfesk".

Wan ken di Skolen Jungen fing?[Bewerke | kweltekst bewerke]

Di "Karminger" skel ombi 4 Jaaren ual uur en twesken 18 en 26 cm lung.
Di"Wüfhaurn" skel ombi twesken 6 en 9 Jaaren ual uur, en da sen ja twesken 30 en 40 Zentimeter lung.

Fungen uur ja aaftinoch, wan ja bluat twesken 25 en 40 cm lung sen .

Boten sat?
- Aur Mensk en Skol
[Bewerke | kweltekst bewerke]

Gurthair fan di fungen Feski[Bewerke | kweltekst bewerke]

Ön Deenemark kum di arem Skolen aaftinoch iin ön di Fritöösi, bit dat di gans drüch en krum uuren sen, en di Poren sen hart inoch tö keen iin ön didiar Majoneesi. - Man hoken dit smakt...

Di Skol es mal wichtig fuar di Hanel me Feski.
Aur di hiili Warel uur ön't Jaar twesken 100.000 en 120.000 Tenen fungen.
Di Skol ken man rocht leet ön höör Leewent Jungen fing, en fuul fan des Fesken uur fungen jer dat di Jungen haa.
Diaraur uur di Skolen langsen mener.
Jerer sen uk maal Skolen fungen uuren, wat al 50 Jaaren ual wiar en bal en Meter lung. Deling uur di Feski fuar't miist ek leenger üs twesken 25 en 40 Zentimeter.

Hat jeft al fuul Plaatsen, hur lung ek sa fuul Skolen tö Warel kum üs diar fungen uur.

Di "Maiskol" en üđer Iit[Bewerke | kweltekst bewerke]

Skol "Finkenwerder Aart" me Spek fan't Swin.

Di "Maiskol" uur hol iiten, aurdat jü senerk wuk wiis skel.
Sa fuul üs ik weet, sen di Skolen ön di Juunimuun of September ek fuul ringer tö iit, fuaral, wan diar Poren me bi sen.
Wat Spek bi di Skolen skel, ken ik ek rocht bigrip.

Forwiisen[Bewerke | kweltekst bewerke]

Commons Commons: Skolen – Saamling fan Skelter en Videos
Wikispecies Wikispecies heer en artiikel tö: Skolen 

Henwiis: Drüki "Strg", da giar di Forwiis iin ön en nii Tab iipen!