Indo-aarisk spriiken
Erscheinungsbild
(Widjerfeerd faan Indo-aarisk)
Tekst üüb Fering |
Dön Indo-aarisk spriiken san en onerfamilje faan de indo-iraansk twiich faan dön indogermaans spriiken. Jo san föör’t miast uun a nuurd an maden faan Inje, Paakistaan, Bangladesch, Nepaal an üüb Sri Lanka an a Malediiwen faan amanbi en miljard lidj spreegen. Dön wichtigst spriiken uun detheer spriikfamilje san Hindi-Urdu, Bengaals an det klasisk spriik Sanskrit. Uk a spriiken faan a Rooma hiart tu’t spriikfamilje.
Iindialing
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Dön nei indo-aarisk spriiken san uun njüügen sköölen diald:
- Dardisk: Kaschmiri, Paschai, Khowar, Indus-Kohistani, Schina
- Nuurdindisk: Garhwali, Kumauni, Nepaali
- Nuurdwaastindisk: Dogri-Kangri, Hindko, Lahnda (Waast-Panjabi), Panjabi, Sindhi
- Waastindisk: Marwari, Malvi, Nimadi, Gujari, Bagri, Lambardi; Gujarati, Vasavi; Bhili; Khandeshi
- Madelindisk: Hindi, Urdu, Braj-Kanauji, Haryanvi, Bundeli; Awadhi, Chhattisgarhi
- Uastindisk: Bhojpuri, Maithili, Magahi, Sadri; Oriya; Assameesk, Bengaals, Chittagong, Sylhetti, Rajbangsi
- Süüdindisk: Maraathii, Konkani
- Sinhala-Divehi: Singhaleesk, Divehi (Malediiwisk), Mahl
- Romani-Domari: Romani, Domari