Napoleon Bonaparte

Tekst üüb Fering

Napoleon Bonaparte, üüs Keiser Napoleon I., (üüb Fraansöösk: Napoléon Bonaparte of Napoléon Ier; * 15. August 1769 uun Ajaccio üüb Korsika üüs Napoleone Buonaparte; † 5. Mei 1821 uun Longwood House üüb St. Helena uun Süüdatlantik) wiar en fraansöösken generaal, rewolutschoneer, diktaatoor an keiser.

Leewent

Napoleon wurd üüs Napoleone Buonaparte uun Ajaccio üüb’t eilun Korsika bäären. At eilun wiar kurt föör’t gebuurt tu Frankrik ferkeeft wurden. Hi wiar de naist dring faan Carlo Buonaparte an Letizia Ramolino, diar 13 letjen hed. Bluat aacht faan’s auerlewet a jongensjuaren. At familje hiart tu korsisk letjaadel an wiar sant det ääder 16. juarhunert üüb’t eilun. A ruter lei uun det italjeens Toskana. Napoleon san ualaatj wiar de korsisk poliitiker Giuseppe Maria Buonaparte; san aatj wiar a sekreteer faan Pascal Paoli, diar en korsisk rewolutschoneer an welerstantsstridjer, an hed mä’n för’t ufhengighaid faan Korsika streden. Uun a began kaam a stridj tu brud, man wurd a rebelen uun a Slacht faan Pontenuovo (8.-9. Mei 1769) tutool slaanjen, an Paoli ging iin uun’t eksiil tu Ingelun.

A klaagen auer det ferleesen freihaid an’t oofer hed en bedüüden influs üüb Napoleon sin jongensjuaren, an Paoli bleew ap tu dön 1790 juar sin idool an föörbilj. Napoleon san aatj hed üüs studiaret jurist wel nooch uun en korsisk ferfaading mäwerket, boog ham man 1769 gau föör det fraansöösk boowerreegiment. Hi werket faan detdiar tidj üüs adwokaat an rachter an uk üüs winbüür an büür üüb sin güüder. Sin uunjinkemin broocht tu’n at gonst fan dön nei fraansöösk heren iin. Uun’t juar 1771 wurd Carlo asesoor uun Ajaccio. Uk wiar er weelet aadelsfertreeter uun det korsisk standesparlament an uun Pariis.

A Buonapartes hör jongen ging tu’t iarst iin uun det steedskuul faan Ajaccio. Lääder wurd Napoleon an högen faan sin breler an sastern faan en Abbé uun skriiwin an reegnen onerrachtet. Auer a aatj föl buken hed, interesiaret jo dön ääler dringen för histoore, literatüür an juura.

Auer Carlo Buonaparte mä a fransuusen tupwerket hed, loket hat ham, faan a guwernöör faan Korsika, Louis Charles Graaf de Marbeuf, köningelk stipendien för sin dringer Napoleon an Joseph tu fun. Joseph skul üüb a präästerberuuf beredet wurd, Napoleon wiar för det militeerluupboon föörsen. Deetsember 1778 ferleet dön bialen at eilun an kaam för’t iarst üüb det Collège faan Autun, am fööraal det fraansöösk tu liarin. Det naist juar ging Napoleon tu det Kadetenskuul faan Brienne. Hi wiar do bütjersidjer, auer hi ei rik wiar an de iansig student, diar ütj Korsika kaam.

Hi wurd 1785 artileri-leutnant. Uun't belaagering faan Toulon ütjteekned hi ham an wurd brigaadgenerool (1794). Uun Oktuuber 1795 fing hi a üübdrach faan't Konwentschuun am en royalistisk staheu uun Pariis deel tu slauen. Diaruun loket hi an uun Marts 1796 wurd hi komandöör faan't armee faan Itaaljen. Uun Itaaljen loket hi uk. Hi ging do tu Egypten: 1. August 1798 wurd det fraansöösk flot uun Abukir Bocht faan britisk admiraal Horatio Nelson tunant maaget. Uun't ütjbreeg faan de Naist Koalitschuunkrich kaam Napoleon tu Frankrik turag. Uun't putsch faan 9. Nofember 1799 broocht hi at regiaring faan't Directoire tu aanj. Uun det nei regiaring wurd Napoleon de iarst konsul för tjiin juar, man wurd hi de de-facto autokraat faan't lun.

Uun a luup faan amanbi muar üüs tjiin juar naam hi kontrol auer de gratst dial faan a waast an a maden faan Euroopa. Efter sin inwaschuun an besaating faan Spanje begand hi deellaagen tu belewin. Sin swaarst deellaag wiar, üüs sin inwaschuun faan Rüslun uun't juar 1812 ei loket. Armeen faan det Ferianigt Köningrik, Uasterrik, Preussen an Rüslun besaatet Frankrik, an toonket Napoleon 6. April 1814 uf.

Hög muuner leeder wurd hi üüb't eilun Elba feestnimen. Tjiin muun leeder kaam hi tu't meecht turag ('dön hunert daar'). Tuletst ferlus hi a Slacht bi Waterloo (18. Jüüne 1815) jin det Ferianigt Köningrik an Preussen. Kurt diarefter wurd hi weler faan a ingeluners gefangennimen an wurd tu't eilun Saint Helena ferbanet, huar hi 1821 stoorew.

Luke uk diar

Commons: Napoleon – Saamling faan biljen of filmer