Jens Mungard

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Sylt2.png Söl'ring


Jens Emil Mungard.
En Skelt fan Peter Klint.

Jens Emil Mungard (09.02.1885 - 13.02.1940) wiar en söl'ring Buer en Dechter.

Leewent[Bewerke | kweltekst bewerke]

Jens Emil Mungard kām ön Kairem tö Wārel. Sin Aalern wiar Nann Peter Mungard en Elisabeth Mungard, bēren Schwennen.
Ön di 31. 3. 1900 wiar Jens Mungaard klaar me di Skuul. Hi waar Buer an aurnem di Stair fan sin Faađer. Di diari lair nuurđuastern fan di Kairemer Sērk.
Tiin Jaaren leeter, di 29. 4. 1910, bifriiti hi höm me Anna Andresen faan Föör. Jat skel ek olter lekelk me'enachtler wesen wiis, man ja fing dach fjuur Jungen.
Tö di Bigening fan di twuntiger Jaaren es di Hofstair ofbrent, en di Laag fan Mungard en sin Familii uur ringer en ringer. [1]. Mungard koopeti da en litjeri Hofstair ön Ārichsem, man di Swaarhairen waar ek mener, aurdat et jaa hentö't Jen fan di twuntiger Jaaren uk me di Wertskep ring giar.
Leeterhen es uk di Ehe ütenachtler gingen, en tö di Bigening fan di dörtiger Jaaren kām Jens Mungard fan sin Stair en Itüüs of.


Hat skel sa wesen wiis, dat diar man tri wichtig Saaken ön Jens Mungards Leewent wiar: Sin Teenken, sin Föölin en sin Tüs. Diartö kām noch en gurt Lefhair tö Waarhair en Rocht, en hi kür aur Ünrocht ek gur swügi.
Hi her en gurt Hööpin, dat di "Nazis" wat fuar Folk en Brükdom dö wel, man diarfan kām ja ek olterfuul. Mungard skref Spot aur jam en di Foraneringen, wat üp Söl fan di "Kolonen" en "Kasernen" kām [2], en uk aur di Sjutsaarberen ön di Weeterkanten [3] āp.
Sa maaketi hi hömsalev Fiindi üp Söl[4], en hi kām "ön't Wisiir" fan di GeStaPo.

Hi forlet Söl ön't Jaar 1934.
Jens Mungard tooch hentö Flensborig en skref förterhen sin Dechtingen.
1936 kām Jens Mungard ön Sjutshaft, aurdat hi "Deensk Jil, wat hi fan sin Faađer (storewen 1935) āreft her, ek di dütsk Staat önberen her".
Mungard fing diar hart Biskiir, dat hi wat beeter üppasi skul, wat hi skref. Jens Mungard kām eeđer hok Weeken weđer frii, en skref, uk öner üđer Naamen, förter.
1938 uur höm forbeeren, tö skriif.
Hi skel sair haa: "Waant man jit, dat ja min Fingers ofhaki.".

Di 22. Detsember fan 1938 uur hi weđer fastnomen en hentö't Girochtsgifängnis ön Flensborig braacht. Fan diar uur hi ön di 1. Februwaari fan 1939 fan di GeStaPo ofhaalet en hentö't KZ Sachsenhausen braacht. Diar storev hi ön di Februwaari fan 1940.
Hat jit ön di Popiiren, dat et en "Lungenentzündung" of "Körperschwäche" wiar.

Werk[Bewerke | kweltekst bewerke]

Döör Pieter de Clerq, diar me sin Faađer Nann Peter Mungard töhopaarberti, fing Jens E.Mungard me jüst aur twuntig Jaaren Kontakt tö weestfriisk Literatuur. Sa kām et, det hi Hoog-Weestfriisk Leedjis hentö Söl'ring aurset.
Ön't Söl'ring Leesbok, wat 1909 fan Boy P. Möller ütdönen waar, uur dat Dechting "Dial aur Is" fan 1908 tö lees.
Ön "Dechtings en Leedjis", ütdönen faan Andreas Hübbe, waar "Ströntistel" en weđer "Dial aur Is" āpnomen.
Ön di naist Jaaren wiar ön di "Sylter Zeitung" fuul aur Mungard tö lees.
Hermann Schmidt heer masi fan Mungards Aarberen ön "Fuar sölring Lir" druki leten, wat aaftinoch bi di söl'ring Bleer lair.
En üđer Bleer, wat fuul Dechtingen fan Jens Mungard weegeti, wiar "Sylter Land und Leute".

Mungard heer uk 6 Teaatersteken skrewen, man di sen noch oler rocht biluket uuren. Uk des Aarberen skel mal gur wesen wiis.

Ön di tachentiger Jaaren kām en gurt Saamling fan Jens Mungards Dechtingen üt:
Hans Hoeg her dit töhop me Elisabeth Mungard, en Faamen fan di Dechter, töhopsjukt en üs dit Bok Ströntistel en Dünemruusen ütbraacht (Luki uk öner Literatuur eeđer!).

Iaringen[Bewerke | kweltekst bewerke]

Di Gimiindi Söl heer en Straat eeđer Jens Mungard omnēmt.
  • Ön Kairem es en Wai eeđer Jens Mungerd neemt.
  • Ön't wesen KZ Sachsenhausen es en Teenkskelt āpstelt uuren.

Dechtingen fan J. E. Mungard[Bewerke | kweltekst bewerke]

Min Bloom
Ströntistel es min Bloom,
Ströntistel neem's uk mi.
Jü gröört üp Dünemsön,
Ik üp des Leewents-Strön,
En Proter haa wat biiđ!



Muasem-Meln
(Becht 1787, stellair 1918, ofbreeken 1928)

Di Melnhof ön Muasem.
Di Meln es bit hentö 1928 rochts üp di Stair staant.

Dü Meln gre en ual,
Din Ruaen hual jaar Wiil,
Din Stiiner stel jens hual
Nü eeđer Jaarens Iil.

Dü kürst me Hemelswinj,
Man dach ek söner Sweet,
Tö Bruar dit Kuuren Grinj,
Man salev waarst Dü treet.

Di Winj, di sjungt sin Wiis
Aur Strön, aur Dünem, Hiiđ.
Dü halst Din Wiil, letst wiis
Din Ialer, net en bliiđ.

Di Sen, di sünkt sa ruar,
Di Winj wait söner Iil.
Fo ik uk fuar min Duar
En Stün tö Freer en Wiil?

Fuarleesen (Videos)[Bewerke | kweltekst bewerke]

Biiki

Help: Video giar ek?

Dial aur Is

Help: Video giar ek?

Aarbern fan Mungard üp Wikisource[Bewerke | kweltekst bewerke]

Literatuur fan en aur Jens E. Mungard[Bewerke | kweltekst bewerke]

  • Jens E. Mungard: Ströntistel en Dünemruusen: das lyrische Werk. Herausgegeben von Hans Hoeg. Norddorf/Amrum: Quedens 1995, ISBN 3-924422-37-0.
  • L.C. Peters: Nordfriesische Dichter. NFJb. 1949. S. 158-162.

Luki uk jir[Bewerke | kweltekst bewerke]

Zitāti tö des Bidrach[Bewerke | kweltekst bewerke]

  1. Di Forseekering heer bluat di trērst Diil fan't Hüs bitaalet. Jü bitaaleti me Popiirmark, en des wiar mener wert üs di Gul-Mark.
  2. Fan "Ütskeent"(geschändet): Oler skel jam dit jir slaagi
    Wat ja maaki en bigen,
    Söl en Weestsee skel jam jaagi
    Hur ja hiir tö Gaagen hen!
  3. Fan "Ütskeent":
    En bi Strön uur müüret, ramet
    Iirsen Buunen, stiinern Piir,
    Üs wiar jir di See fordamet
    En skul om sok Rail höm kiir!
  4. Di Hofstair ön Kairem es öntjent uuren
Diheer artiikel luanet det leesen.
Didiar artiikel as uun det list faan gud artiikler, diar det leesen luane apnimen wurden. Uun uugenblak jaft at diar 53 faan.