Newton (ianhaid)

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Miat
Norm SI-süsteem
Nööm Newton
Tiaken \mathrm{N}
Füsikaalisk grate Krääft
Formeltiaken F;\, G
Dimenjuun Krääft
Dimenjuunsümbool F
Uun SI-Ianhaiden \mathrm{1\, N = 1\, \frac{kg\, m}{s^2}}
Uun CGS-Ianhaiden \mathrm{1\, N = 10^5\, dyn}

\mathrm{{} = 10^5 \,\frac{cm\, g}{s^2}}

Näämd efter Isaac Newton

Newton [ˈnjuːtn̩] as uun a füsiik det SI-ianhaid för't krääft. Hat as näämd efter di ingelsk wedenskapsmaan Isaac Newton.

Bestemang[Bewerke | kweltekst bewerke]

1 Newton (N) as fäästlaanj troch jo SI-grünjmiaten kg, m an s:

1\, \mathrm{N} = 1\, \frac{\mathrm{kg}\cdot \mathrm{m}}{\mathrm{s}^2}

Det ment, 1 N as det krääft, wat dü brükst, am en mase faan 1 kg uun en tidj faan 1 s ütj rau üüb en faard faan 1\,\frac{\mathrm{m}}{\mathrm{s}} tu bringen.

Auer det faardferanerang üüb a eerd g = 9,81 \frac{m}{{s}^2} grat as, as 1 N sodenang uk det gewicht faan en mase faan 102 g (det as so föl üs en toofel sakelaad).

Amreegnangen[Bewerke | kweltekst bewerke]

Ianhaiden an amreegnangstaalen
Newton Dyn Kilopond Pound-force Poundal
1 N ≡ 1 kg·m/s² = 105 dyn ≈ 0,102 kp ≈ 0,225 lbf ≈ 7,233 pdl
1 dyn = 10−5 N ≡ 1 g·cm/s² = 1/980665 kp ≈ 1/444822 lbf ≈ 1/13825,5 pdl
1 kp = 9,80665 N = 980665 dyn gN · 1 kg ≈ 2,205 lbf ≈ 70,932 pdl
1 lbf = 4,4482216152605 N ≈ 444822 dyn = 0,45359237 kp gN · 1 lb ≈ 32,174 pdl
1 pdl = 0,138254954376 N ≈ 13825,5 dyn ≈ 0,0141 kp ≈ 0,0311 lbf ≡ 1 lb·ft/s²

Luke uk diar[Bewerke | kweltekst bewerke]