Pleistozän

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Süsteem Serie Kirew ≈ Ääler (mya)
Quartär Holozän Holozän 0,0117–0
Pleistozän Jongpleistozän
(Tarantium)
0,126–0,0117
Madelpleistozän
(Ionium)
0,781–0,126
Ualpleistozän
(Calabrium)
1,806–0,781
Gelasium 2,588–1,806
ääler ääler ääler ääler

At Pleistozän (faan ualgriichisk πλεῖστος pleistos „miast“ an καινός kainos „nei“) as det ääler kirew uun't eerdtidjääler Quartär. Det jonger kirew het Holozän of Alluvium (föör 11.700 juar bit daalang). At Pleistozän woort uk üs Diluvium (=istidj) betiakent. En ööder betiaknang as stiantidj, auer a iarst minsken noch nian metal maage küd.

Iindialang[Bewerke | kweltekst bewerke]

Temperatuuren auer a leetst 450.000 juar.

Uk wan det Pleistozän üs istidj betiakent woort, as det ei gans rocht, auer't kuul- an waremtidjen jääw:

  1. Jongpleistozän (Tarantium) (föör 126.000 juar bit föör 11.700 juar)
    Uun't Jongpleistozän wiar det Eem-waremtidj, det hää sowat 10.000 juar düüret, an do kaam det Weichsel-kuultidj, det hää muar üs 100.000 juar düüret. Uun Süüdsjiisklun sait am Würm-istidj an uun Nuurdameerikoo Wisconsin-kuultidj. Uun detdiar tidj as di minsk det wurden, wat hi daalang as. Gliktidjag san uk föl diarten ütjstürwen, an a wedenskap spekeliaret diarauer, of det bluas faan't kliimaferanerang kaam of uk diarfaan, dat a minsk ham üüb a hiale eerd briad maaget hää.
  2. Madelpleistozän (Ionium) (föör 781.000 juar bit föör 126.000 juar)
    Uun't Madelpleistozän wiar muar warem- an kuultidjen:
    1. Saale-kuultidj faan 347.000 bit 126.000, det wiar eegentlik tau kuultidjen mä en waremtidj so am 240.000 diarmad, uun Süüdsjiisklun: Riss-istidj
    2. Holstein-waremtidj faan 370.000 bit 347.000
    3. Elster-kuultidj faan 475.000 bit 370.000, diar wiar uk en waremtidj so am 400.000 diarmad, uun Süüdsjiisklun: Mindel-istidj
    4. Cromer-waremtidj faan 850.000 bit 475.000, det begand al uun't Ualpleistozän
  3. Ualpleistozän (Calabrium) (föör 1.806.000 juar bit föör 781.000 juar)
    Üs det Ualpleistozän tu aanj ging, hää ham det magneetfial faan a eerd amkiard. Det hää grat feranerangen uun a natüür broocht.
  4. (Gelasium) (föör 2.588.000 juar bit föör 1.806.000 juar)
    Di began faan't Gelasium (efter det italjeensk stääd Gela uun Sizilien) as fäästlaanj troch det Gauss-Matuyama-grens, diar hää ham al ans det magneetfial amkiard.

Luke uk diar[Bewerke | kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Pleistozän – Saamlang faan bilen of filmer