San

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


SanAstronoomisk sümbool för a san
Sun920607.jpg
A san di 7. Jüüne 1992
Astronoomisk dooten[1]
(betaanj üüb a eerd)
Madelt wai
tesken eerd an san
149,6 Mio. km
Kurtst wai
Lingst wai
147,1 Mio. km
152,1 Mio. km
Skiinboor trochmeeder 31,5–32,5 winkelminüüten
Skiinboor laachtens (V) −26m74
Füsikaalisk eegenskapen
Trochmeeder 1.392.684 km
Mase (M) 1,989 × 1030 kg
Grawitatjuunswäärs (G × M) 1,32712440018 × 1020 m3/s2
Sachthaid 1,408 g/cm3
A san as tuupsaat faan jodiar elementen [2]
Faardferanerang 274 m/s2
Faard uun't uniwersum 617,3 km/s
Amdreiangstdij 25,38 daar
Sküünsen faan't aaks 7,25°
Laachtmäächt 3,846 × 1026 W
Laachtens (V) +4M83
Temperatuur üüb a kaant 5.778 K
Spektraalklas G2V
Ääler 4,57 × 109 a
Planeeten 8
Sun Earth Comparison.png
Ferglik faan a gratin tesken eerd (lachts) an san.
Di "grat sanplak" as 5-sis so grat üs a eerd.

A san as en stäär an a madelponkt faan en sansüsteem. Miljuunen faan sansüsteemen san en galaksis.

Miast men wi oober "üüs" san uun't galaksis moolkwai, huar a eerd an muar planeeten trinjam flä.

Det wurd komt faan ualhuuchsjiisk Sunna; latiinsk sol; ualgriichisk ἥλιος hélios; astronoomisk sümbool: ☉ .


Futnuuten[Bewerke | kweltekst bewerke]

  1. NASA Sun Fact Sheet.
  2. Katharina Lodders et al.: Abundances of the elements in the solar system. Uun: J. E. Trümper (Hrsg.): Landolt-Börnstein, New Series. Vol. VI/4B, Springer, Hamborag 2009,  560–630 arXiv:0901.1149 [astro-ph.EP].