Araalienplaanten
Erscheinungsbild
(Widjerfeerd faan Araalienplanten)
Tekst üüb Öömrang |
Araalienplaanten | ||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Aralia elata mä skirembloosen | ||||||||||
Süstemaatik | ||||||||||
| ||||||||||
Wedenskapelk nööm | ||||||||||
Araliaceae | ||||||||||
Juss. |
Araalienplaanten (Araliaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Apiales. Diar hiar tau onerfamilin mä 43 bit 55 sköölen an amanbi 1450 slacher tu. Jo lewe miast uun a troopen.
Onerfamilin
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Sköölen
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Anakasia – Aralia – Astrotricha – Brassaiopsis – Cephalaralia – Cheirodendron – Chengiopanax – Cussonia – Dendropanax – Eleutherococcus – Fatsia – Gamblea – Harmsiopanax – Hedera – Heteropanax – Hunaniopanax – Hydrocotyle – Kalopanax – Macropanax – Megalopanax – Merrilliopanax – Meryta – Motherwellia – Neopanax – Oplopanax – Oreopanax – Osmoxylon – Panax – Pentapanax – Plerandra – Polyscias – Pseudopanax – Raukaua – Schefflera – Seemannaralia – Sinopanax – Stilbocarpa – Tetrapanax – Trachymene – Trevesia – Woodburnia
Luke uk diar
[Bewerke | Kweltekst bewerke] Commonskategorii: Araalienplaanten – Saamlang faan bilen of filmer
Wikispecies hää en artiikel tu: Araalienplaanten