Ascorbinsüren

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Struktuurformel
Strukturformel der L-Ascorbinsäure
L-Ascorbinsüren
Algemian
Nööm Vitamin C
Ööder nöömer
  • IUPAC: (5R)-5-[(1S)-1,2-Dihydroxyethyl]-
    3,4-dihydroxy-5-hydrofuran-2-on
  • L-(+)-Ascorbinsüren
  • E 300 (E-numer för iidjwaaren)
  • 3-Oxo-L-gulonsüren-γ-lacton
  • Hexuronsüren (ual)
  • Antiskorbut-Vitamin (ual)
Formel C6H8O6
CAS-Numer 50-81-7
PubChem 5785
ATC-Code
DrugBank DB00126
Beskriiwang

witj, saner stirem, kristaliin polwer[1]

Eegenskapen
Molaar mase 176,13 g·mol−1
Tustant

fääst

Sachthaid

1,65 g·cm−3[1]

Smoltponkt

190–192 °C (fäält ütjenööder)[1]

pKs-wäärs

4,25

Apliasang

gud uun weeder (333 g·l−1 bi 20 °C)[1]

Seekerhaid
(Uun a medesiin tääl dialwiis ööder reegeln)
GHS-Kääntiaken [1]
(nian GHS-Piktogram)

H- an P-wäärnang H: nian H-wäärnang
EUH: nian EUH-wäärnang
P: nian P-wäärnang [1]
EU-Gefoorentiaken [1]
nian sümbool
R- an S-wäärnang R: nian R-wäärnang
S: nian S-wäärnang
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche nicht vorhanden


Ascorbinsüren hää nian klöör an stirem an smääkt en betj sür. Hat as en orgaanisk süren an för a minsk wichtag üs vitamiin C. Hoker diar ei nooch faan feit, koon skorbük fu. Diarfaan komt uk di latiinsk nööm: "a-scorbin" ment "jin skorbük". Sialidj hed diar iar böös komer mä, auer jo onerwais nian frisk greenen füng. Trinjam a Nuurdatlantik haa jo do det skorbükskrüüs saamelt.

Föörkemen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Ascorbinsüren komt fööraal uun frisk früchten föör. Citrusfrüchten üs aapelsiinen of sitroonen haa diar rikelk faan, man uk greenkual, witj- an ruadkual. Diaram haa a sialidj iar leewen sürkrüüs mä uun buurd hed.

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Ascorbinsüren – Saamlang faan bilen of filmer

Rod of asclepius left.svg  Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid

Futnuuten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Iindraanj tu Ascorbinsäure uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 8. Detsember 2012 (mä JavaScript).