Askorbiinsüren

Tekst üüb Öömrang

Struktuurformel

L-Ascorbinsüren

Algemian

Nööm

Vitamin C

Ööder nöömer

IUPAC: (5R)-5-[(1S)-1,2-Dihydroxyethyl]-
3,4-dihydroxy-5-hydrofuran-2-on
L-(+)-Ascorbinsüren
E 300 (E-numer för iidjwaaren)
3-Oxo-L-gulonsüren-γ-lacton
Hexuronsüren (ual)
Antiskorbut-Vitamin (ual)

Formel

C₆H₈O₆

50-81-7

Beskriiwang

witj, saner stirem, kristaliin polwer^[1]

Eegenskapen

Molaar mase

176,13 g·mol⁻¹

Tustant

fääst

Sachthaid

1,65 g·cm⁻³^[1]

Smoltponkt

190–192 °C (fäält ütjenööder)^[1]

pK_s-wäärs

4,25

Apliasang

gud uun weeder (333 g·l⁻¹ bi 20 °C)^[1]

Seekerhaid

(Uun a medesiin tääl dialwiis ööder reegeln)

GHS-Kääntiaken ^[1]

(nian GHS-Piktogram)

H- an P-wäärnang

H: nian H-wäärnang

EUH: nian EUH-wäärnang

P: nian P-wäärnang ^[1]

EU-Gefoorentiaken ^[1]

nian sümbool

R- an S-wäärnang

R: nian R-wäärnang

S: nian S-wäärnang

Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Askorbiinsüren hää nään klöör an stirem an smääkt en betj sür. Hat as en orgaanisk süren an för a minsk wichtag üs witamiin C. Hoker diar ei nooch faan feit, koon skorbük fu. Diarfaan komt uk di latiinsk nööm: "a-scorbin" ment "jin skorbük". Sialidj hed diar iar böös komer mä, auer jo onerwais nian frisk greenen füng. Trinjam a Nuurdatlantik haa jo do det skorbükskrüüs saamelt.

Föörkemen

Askorbiinsüren komt fööraal uun frisk früchten föör. Citrusfrüchten üs aapelsiinen of sitroonen haa diar rikelk faan, man uk greenkual, witj- an ruadkual. Diaram haa a sialidj iar leewen sürkrüüs mä uun buurd hed.

Luke uk diar

Commonskategorii: Askorbiinsüren – Saamlang faan bilen of filmer

Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid

Futnuuten

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 Iindraanj tu Ascorbinsäure uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 8. Detsember 2012 (mä JavaScript).

[GESTIS-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 Iindraanj tu Ascorbinsäure uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 8. Detsember 2012 (mä JavaScript).

[1]