Etanool

Faan Wikipedia
(Widjerfeerd faan Ethanol)
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Struktuurformel
Struktuurformel faan Etanool
Jo kiiler skel det geometrii düütelk maage
Algemian
Nööm Etanool
Ööder nöömer
  • Ethylalkohol
  • Äthanol
  • Äthylalkohol
  • Wingeist
  • Spiritus
  • Sprit
  • Alkohol
  • Hydroxyethan efter IUPAC-Nomenklatur
  • ALCOHOL (INCI)
Formel C2H6O
CAS-Numer 64-17-5
PubChem 702
Beskriiwang

klaar, saner klöör, braant üüb a tong, braant gau[1]

Eegenskapen
Molaar mase 46,07 g·mol−1
Tustant

luupen

Sachthaid

0,79 g·cm−3 (20 °C)[2]

Smoltponkt

−114 °C[2]

Köögponkt

78 °C[2]

Dampdruk

58 hPa (20 °C)[2]

pKs-wäärs

16[3]

Apliasang

lacht uun weeder, Diethylether, Chloroform, Benzin an Benzol[1]

Breegtaal

1,3638[1]

Seekerhaid
GHS-Kääntiaken ütj det EU-föörskraft (EG) 1272/2008 (CLP) [4]
02 – Braant fiks gau

Gefoor

H- an P-wäärnang H: 225
EUH: nian EUH-wäärnang
P: 210 [2]
EU-Gefoorentiaken ütj det EU-föörskraft (EG) 1272/2008 (CLP) [4]
Braant gau
Braant gau
(F)
R- an S-wäärnang R: 11
S: (2)-7-16
MAK-miat

500 ml·m−3 of 960 mg·m−3[2]

LD50
  • 7060 mg·kg−1 (rooten)[5][3]
  • 3450 mg·kg−1 (müsen)[6][3]
  • 1400 mg·kg−1 (minsken)[7][3]
  • 1200 mg·kg−1·3H−1 (wüfen)[8][3]
  • 700 mg·kg−1 (maaner)[9][3]
  • 11,712 ml·kg−1 (jongen)[10][3]
Miast wurd SI-ianhaiden brükt. Breegtaal: Na-D-Liinje, 20 °C

Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden

Etanool (uk äthanol of ianfach alkohol) as en alkohol mä det formel C2H6O. Hat hää nian klöör, braant gau an stiremt stark.[11] Ethanol komt uun win, biir an puns föör. An do woort det uk för bio-sprit brükt: Uun E-10 sprit san 10% etanool.

Föörkemen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Etanool komt natüürelkerwiis uun rip früchten föör. An auer det dronken maaget, woort det üüb a hiale welt brükt. Det komt oober uk föör, huar dü diar goorei mä reegenst:

  • alkohol"frei" biir: bit 0,5 % Vol.
  • aapelsaft: bit 0,4 % Vol.
  • banaan: bit 1 % Vol.
  • bruad: bit 0,3 % Vol.
  • kefir: bit 1 % Vol.
  • sürkrüüs: 0,5 % Vol.
  • drüüwensaft: bit 0,6 % Vol.

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Etanool – Saamlang faan bilen of filmer

Rod of asclepius left.svg  Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid

Futnuuten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. 1,0 1,1 1,2 Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Ethanol uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 11. Nofember 2011.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Iindraanj tu CAS-Nr. 64-17-5 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 5. Januar 2008 (mä JavaScript).
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Etanool bi ChemIDplus.
  4. 4,0 4,1 Iindrach ütj det CLP-föörskraft tu CAS-Nr. 64-17-5 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (brükt JavaScript)
  5. G. Stuart Wiberg, H. Locksley Trenholm, Blake B. Coldwell: Increased ethanol toxicity in old rats: Changes in LD50, in vivo and in vitro metabolism, and liver alcohol dehydrogenase activity, in: Toxicology and Applied Pharmacology, 1970, Vol. 16, S. 718–727; doi:10.1016/0041-008X(70)90077-3.
  6. Gigiena i Sanitariya. For English translation, see HYSAAV, 1967, Vol. 32(3), S. 31.
  7. Raw Material Data Handbook, Vol.1: Organic Solvents, 1974. Vol. 1, Pg. 44, 1974.
  8. Matti Välimäki, Matti Härkönen, Reino Ylikahri: Acute Effects of Alcohol on Female Sex Hormones, in: Alcoholism: Clinical and Experimental Research, 1983, Vol. 7, S. 289–293; doi:10.1111/j.1530-0277.1983.tb05462.x.
  9. Baker SJ, Chrzan GJ, Park CN, Saunders JH: Behavioral effects of 0 and 0.05% blood alcohol in male volunteers, in: Neurobehavioral Toxicology and Teratology, 1986, Vol. 8, S. 77–81; PMID 3703098.
  10. M. Yamagishi, T. Iwasaki: Acute alcohol intoxication in a two-month-old baby, in: Journal of UOEH, 1987, Vol. 9, S. 53–59; PMID 3576010.
  11. Gerhard Eisenbrand (Hrsg.), Peter Schreier (Hrsg.): RÖMPP Lexikon Lebensmittelchemie. 2. aplaag, Thieme Verlag, Stuttgart 2006, S. 322.