Francis Beaufort/sö

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Sylt2.png Söl'ring


Sir Francis Beaufort
üp en Seklt fan di Maaler Steven Pearce

Sir Francis Beaufort, ütspreeken [boˈfort], (* 7. Mai 1774 ön Navan, County Meath, uun Irlön; † 17. Detsember 1857 ön Hove, Sussex, Engelun) wiar Hüdrograaf fan di engelsk Admiraliteet. Hi maaketi diar Seekaarten, en des jerten tö di beest Kaarten ön des Tir.
Leeterhen uur di Beaufort-Tabeli eeđer höm nēmt.

Histoorii fan di Beaufort-Tabeli[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Det Beaufort-Tabeli es gaar ek fan Francis Beaufort āpstelt uuren.
Waarskiint't, dat di fan Alexander Dalrymple maaket uuren es, di Hüdrograaf fan di "East India Company".
Dalrymple es diarüp kemen, üs hi di Winjmelnern biluketi.

Aur sin hiili Leewent her Beaufort Daiboker aur't Weđer skrewen.
Ön 't Jaar 1806 skreew hi diar iin, dat hi faan da ön en Tabeli aur di Kraft fan di Winj maaki wel, en des skul 13 Harthairen weegi.
Des Tabeli skul me "Niin Winj" bigen en me "Orkan" ǎphual.
1807 waar di Tabeli förter ütaarbert, en Beaufort skreew āp, hok Sail en Folskep bi hok Winjmacht drai kür.
Bi 5 Beaufort kür jit ali Sailer stuun bliv, bi 6 en muar skul jen eeđer't üđer dialhaalet uur.

1829 waar Beaufort Hüdrograaf fan di engelsk Admiraliteet, en fan 1838 ön waar sin Tabeli fan't Amt iinföört. Des fing tö des Tir man jit niin Naam.
Ön't Jaar 1906 waar di Tabeli fan di engelsk Weđertiinst Met Office dach üs "Beaufort scale" ütdönen.

Beaufort-Tabeli[1][Bewerke | Kweltekst bewerke]

Beaufort Numer Biskriiwing Starkhair fan di Winj Hoogdi fan di Welen Ön't Weeter Üp't Lön Skelt fan di See
0 Niin Winj < 1 Kilomeeter per Stün (km/h) 0 Meeter (m) Di See es spailgleer. Di Lucht staant, Rook giar āprocht wech. Beaufort scale 0.jpg
< 1 Miil per Stün (mph)
< 1 Knet (kn) 0 Engelsk Fut (ft)
< 0.3 Meeter per Sekundi (m/s)
1 Lecht Briisi 1.1–5.5 km/h 0–0.2 m Litjet Welengang. Hart tö morki, Rook dreft en betken wech, bi Meln en Faanen sjocht em nönt. Beaufort scale 1.jpg
1–3 mph
1–2 kn 0–1 ft
0.3–1.5 m/s
2 Lecht Briisí 5.6–11 km/h 0.2–0.5 m Litji Welen, Weeter jit klaar. Di Bleeren fan di Boomer sen tö hiir, ön't Gisicht es en Luchttoch tö morkin. Beaufort scale 2.jpg
4–7 mph
3–6 kn 1–2 ft
1.6–3.4 m/s
3 Swak Briisi 12–19 km/h 0.5–1 m Bigening fan Skuum ön di Welen. Boomer al wat gurtemer tö hiir. Bleeren en litj Twiiger kum ön Gang, Litj Wimpel uur streekt. Beaufort scale 3.jpg
8–12 mph
7–10 kn 2–3.5 ft
3.4–5.4 m/s
4 Lecht Winj 20–28 km/h 1–2 m Di Welen bigen tö wuksi, aural Skuum ön't Weeter. Twiiger ön Gang, Popiirbleeren uur ombiwait. Beaufort scale 4.jpg
13–17 mph
11–15 kn 3.5–6 ft
5.5–7.9 m/s
5 Fresk Briisi 29–38 km/h 2–3 m Leenger Welen bigen en fo Kraft, aural Skuum ön't Weeter. Gurter Twiiger en Boomer ön Gang. Em jert di Winj. Beaufort scale 5.jpg
18–24 mph
16–20 kn 6–9 ft
8.0–10.7 m/s
6 Starki Winj 39–49 km/h 3–4 m Di Skuum lair höm ön di Rochting fan di Winj, Welen breek. Boomer swanki. Hat uur hart en gung töögen di Winj. Beaufort scale 6.jpg
25–30 mph
21–26 kn 9–13 ft
10.8–13.8 m/s
7 Hart Winj 50–61 km/h 4–5.5 m Hooger Welenbariger, Skuum wait ombi, Skuumreegen aural ön't Weeter. Boomer gung al ön Steken, Wininger uur iipen wait. Hat uur mal swaar en gung töögen di Winj. Beaufort scale 7.jpg
31–38 mph
27–33 kn 13–19 ft
13.9–17.1 m/s
8 Lecht Storem 62–74 km/h 5.5–7.5 m Hooger Welenbariger, Skuum wait ombi, Skuumreegen aural ön't Weeter. Boomer gung al ön Steken, Wininger uur iipen wait. Hat uur mal swaar en gung töögen di Winj. Beaufort scale 8.jpg
39–46 mph
34–40 kn 18–25 ft
17.2–20.7 m/s
9 Storem 75–88 km/h 7–10 m Hooger Welen, di Skuum wait wech, jerst Breekers Litjer Skaaren an Boomer en Hüüsinger. Ön di Gaart uur di Staaler en Stööler ombiwait. Beaufort scale 9.jpg
47–54 mph
41–47 kn 23–32 ft
20.8–24.4 m/s
10 Swaari Storem 89–102 km/h 9–12.5 m Hoogi Breekers me gurt Skuumkanten, gurter Breekers Boomer uur ütrewen, gurter Twiiger en Boomer breek, Taaken gung ön Steken, kumt ön't Benenlön ek aaft fuar. Beaufort scale 10.jpg
55–63 mph
48–55 kn 29–41 ft
24.5–28.4 m/s
11 Hart Storem 103–117 km/h 11.5–16 m Gurtem See, Weeter uur ombi wait. Hat uur hart en luki aur't Weeter.. Muar Boomer gung ön Steken, Skaaren ön di Wald en ön Hüüsinger. Müüren ken ön Steken gung. Kumt ön't Benenlön jit mener aaft fuar. Beaufort scale 11.jpg
64–72 mph
56–63 kn 37–52 ft
28.5–32.6 m/s
12 Orkan ≥ 118 km/h ≥ 14 m Weeter sa gur üs wit fan Skuum, Lucht fol fan Skuum. Em ken ek muar aur't Weeter luki. Swaari Skaaren en Düürenachtler. Kumt ön't Benenlön sa gur üs gaar ek fuar Beaufort scale 12.jpg
≥ 73 mph
≥ 64 kn ≥ 46 ft
≥ 32.7 m/s

Luki uk jir[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: at Beaufort tabel – Saamlang faan bilen of filmer

Futnuuten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. Di Beaufort-Tabeli wiar üp Aamring di Bidrach faan't Nuurdfresk Wikipedia tu't "Tams Jörgensen Prisāpgaav 2011" fan't Nordfriisk Instituut.
    Di Sölring Bidrach uur fuar des Sir önpaset en aurnemen.