Greenlöns En
 Söl'ring
|
| Greenlöns- of Eider-En | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Ütwukseti Greenlöns En (Somateria mollissima), dit Mantji es suurt-witj, dit Wüfki es brün. | ||||||||||
| Süstemaatik | ||||||||||
| ||||||||||
| Wedenskapelk nööm | ||||||||||
| Somateria mollissima | ||||||||||
| (Linnaeus, 1758) |
Di Greenlöns- of Eideren (Somateria mollissima) es en Fügelaart en jert tö di Enen (Anatidae).
Noomen
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Di Noom kumt fan dit islönsk Uurt æðr [1] en heer nönt me di Stroom Eider tö dön.
| Fering- Öömrang |
Sölring | Halunder | Halagfresk | * | Mooring | Wiiding- hiirder |
Karhiirder | Goos- hiirder |
* | Seeltersk | * | Frysk |
| eidergus greens an fe. hurnneeb öö. hurnnääb |
Eideren Greenlöns En |
. | . | * | hornneeb gräinlönjsch |
. | . | . | * | . | * | Eider |
Hur'ling di ütsjocht
[Bewerke | Kweltekst bewerke]
█ stunfögel █ wonter-regiuunen ██ bräät-regiuunen
Eiderenen sen ombi 58 cm lüng en diarme en bet gurter üs Wild-Enen. Ja wecht ombi 2,2 kg. Dit Mantji uur fuar't Miis ialer, gurter en swaarer üs dit Wüfki. Di Greenlöns En swumt en dükt mal gur. Di Neeb es senerlig gurt en hoog, en fuarn diarön es en litj Huurn, hurfan di ön forskeligi Spraaken uk üs en Huurnneeb bikeent es.
Leewent
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Eiderges lewi ön sköölen. Ja frit Snailen, Hopkraben en Heesen of Blöskelen. Bit tö 6 m diip ken ja dük en diarbi jen Minüt öner Weeter bliif. Di Heesen uur hiilendal dialsloongen en da iin ön di Maag ön Steken toren. Di litj Skelen uur weđer ütspüt, en bi di Strön' lii aural di blö-gre-wit Steken diarfan ombi.
Di Greenlöns En smit ön di Aprilmuun fjuur bit soks green-gre Aier en bröri 25 bit 26 Daagen. Wan ja dit Neest jens forlet, da uur di Aier me Dünen tödöpet.
Di Enen bliif 65 bit 75 Daagen bi jaar Jungfügler. Tö jaar Skül fuar di Möen slüt ja jam langsen tö Keren fan füf bit tiin Enen töhop.
Dünen
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Fuaral üp Islön uur Eiderdünen āpsaamlet en fuar al fuar Bertjüch brükt.
Slacher
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Am onerskääst sääks onerslacher:
- Somateria mollissima mollissima ön Nuurđweesteuroopa.
- S. m. faeroeensis üp diFäröer Ailönen.
- S. m. borealis ön di Nuurđatlantik.
- S. m. dresseri fan Labradoor bit Maine.
- S. m. sedentaria ön di Hudson Bay.
- S. m. v-nigrum ön di Nuurđpatsiifik.
Ferwis efter bütjen
[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Wikimedia Commons heer Skelter of Filmi aur: Greenlöns- of Eideren 
Wikispecies heer en artiikel tö: Greenlöns- of Eideren Futnuuten
[Bewerke | Kweltekst bewerke]- ↑ Kluge, Etymologisches Wörterbuch, -> "Eider"