Hark Martinen

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Wikipedia-logo-v2-frr.svg Di Bidrach "Hark Martinen" staant eksklusiif ön di Nuurđfriisk Wikipedia!
Sylt2.png Söl'ring


Hark Martinen, Ismuun (Januwaari) 2015. Skelt: Nordfriisk Instituut

Hark Martinen, * 3. Marts (Uursmuun) 1934, † 30.Nowember (Töökmuun) 2016 wiar en Skuulmaister fan Aamrem.
Töleest heer hi ön Rosendahl bi Hüsem uunet.
Hark Martinen heer ön forskeligi Skuulen ön Sleeswig-Holstiin aarbert, sa wiar hi fan 1971 bit 1984 wiar hi Skuulfuarseter ön Scharbeutz en waar leeterhen Skuulreer ön Nuurđfriislön.
Hi wiar bifriit en her fjuur Jungen sa üs Jungensjungen, en dānen haa uk al Jungen.

Aarber fuar Spraak en Brükdom[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Hark Martinen heer fuul fuar di Friisk Spraaken dönen, sa üs hi uk bi di Foriining fan't Nordfriisk Instituut (Fuarseter fan 1986 bit 1994, achterön Iarenfuarseter en Bireersman) en bi di Nuurđfriisk Foriining (Fuarseter fan 1987 bit 2000) meaarbert heer.
Fan 1998 bit 2001 wiar hi Fuarseter fan di Friisk Reer ön Nuurđfriislön.
Uk fuar di Sjungsters dēr Hark Martinen wat. Hi wiar Fuarseter fan di Kööri üp Heliglön, ön Neustadt/Holstiin en Scharbeutz sa üs töleest fan 1986 bit 2004 bi di "Bredstedter Liedertafel von 1841" ön Bräist. Wan hi ek muar Fuarseter wiis wil, saacht hi salev en nii jen fuar di Koor üt. Bal bit töleest soong hi üs di taust Bas-Stem fuar di Koor ön Bräist.

2014 kām sin Bok "Dachtangs", en Saamling fan ombi 400 Dechtings üp niigen forskeligi Nuurđfriisk Müraarten üt. Uk wan di Rochtskriiwing bi di Spreekwiisen, dānen hi salev ek snaki kür, ek söner Failen es, es dit en Saamling, hur ark Friisk Frinj fan sawat fuul Früger ön haa ken. Hark Martinen slaa iin ön't Fuaruurt fuar en lees dit gurtem, wan em dit ek forstuun ken, en des es en gur Reer.
Sa üs uk Hans Hoeg heer Martinen uk bi di Sölring Dechtings di Uurter litj skrewen. Uk bi Ströntistel en Dünemruusen (Saamling fan Dechtings, dānen Jens Emil Mungard skrewen heer) luanet dit aaft en lees dit diari gurtem.

Di Saamling "Dachtangs" es aur dit Nordfriisk Instituut tö fo. Di kostet nönt, man em mut hol wat dö.
Senerlig ön des Bok sen uk di Saaken fan Hermann Schmidt, hur maning lüstigi Staatjis sa üs "Dit Uasterheerkböör Boovki" twesken sen.

Spreekuurt iin ön't Bleer, wan Hark Martinen stürewen wiar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Dü min tüs, min öömrang lun,
Huar sa huuch a dünen stun,
Huar bi kniip a braanang bromet,
Huar a waastwinj ei ferstomet,
Iiwag spelet me det sun,
Leef haa'k di, min öömrang lun!