Henschel-BBC DE 2500
 Söl'ring
|
| Henschel/BBC DE 2500 DB-BR 202 | |
|---|---|
 202 002 ön München, Oktoober 1971
| |
| Numer: | 202 002 bit 004 |
| Becht fan des Aart: | 3 |
| Fabrik: | Henschel, BBC |
| Bechningsjaar(en): | 1971, 1973* |
| Aksformel: | Bo’Bo’ (202 003) of Co’Co’ (202 002 und 004) |
| Spöörbreetji: | 1435 mm (Normaalspöör) |
| Leengdi aur Puffer: | 18.000 mm |
| Hoogdi: | 4280 mm |
| Breedji: | 3070 mm |
| Draiknasten sen ütenachtler: | 10400 mm (202 003), 9600 mm (202 002 und 004) |
| Draistaalen sen ütenachtler: | 3200 mm (202 003), 4000 mm (202 002 und 004) |
| Gesamtradstand: | 13.600 mm |
| Tiinstwecht: | 76 t (202 003), 80 t (202 002 en 004) |
| Töleten Gauhair: | 120, 140 of 250 km/h, eeđer di Aurseeting |
| Iinbecht Maskiinenkraft: | 1.840 kW (2.500 PS) 202 003-0: 2.020 kW (2.700 PS) |
| Öntochkraft: | 178 kN–270 kN, eeđer di Aurseeting |
| Driifweelen-Döörmeeter: | 1100 mm |
| Maskiinentyp: | MTU MA 12 V 956 TB Henschel 12V 2423 Aa* |
| Bechningsaart Maskiin: | V12-Diesel-Maskiin |
| Kraft uur aurdrain: | Draistroom |
| Öndreft: | diesel-elektrisk |
| Zugbeeinflussung: | Sifa, Indusi |
| Zugheizung: | elektrisk |
| Geschwindigkeitsmesser: | Deuta |
| * 003, 004 | |
Di DE 2500 wiar en litj Seerie fan di Lokomotiiv-Industrii, wat di Firma Henschel en BBC üp jaar ain Kas becht en weeget haa. Di Jest kām 1971 üt, 1973 waar jit tauen fuarstelt. Di Baan her jen fan di trii dieselelektrisk Lokomotiiwen (BR 202) bit ön di tachentiger Jaaren ön Gang. Senerlig wiar aur des Maskiinen, dat ja me Draistroom-Asynchron-Motooren laap kür. Des maaki ek fuul Aarber, wan ja iinbecht sen, man ja sen swaar öntöstjüüri.
Nii wiar uk, dat em modulār twesken forskeligi Konfiguratsjoonen ütsjuk kür. Sa kür em di Lok me 4 of 6 Aksen fo, wan di Akslast ek sa hoog wiis maast, waar di üp soks Aksen fordiilet.
Di Noom kām "DE" üs dieselelektrisk en di Maskiinenkraft üs PS. Ali trii Loks sen bihölen blefen.
DE 2500 ön Gang[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Di trii Maskiinen waar ön di 1970er Jaaren fuul fan di Dütsk Bundsbaan köört en proofet. Ja wiar fan dit Bidreftswerk ön Mannheim uk üs Plaanloks iinseet. Di Biteekning wiar Bechningsreeg 202, en di Bidreftsnumern wiar:
- 202 002-2 (Wit, leeterhen fuar di Neđerlönsk Spöörwaien güül)
- 202 003-0 (Ruar-Orange)
- 202 004-8 (Blö)
Aurdat di Loks üđer Klöören her üs di Baan tö des Tir her, fing ja Ükernoomen. Sa jeet Numer 202-2 uk "Weißer Riese" (sa jeet tö des Tir uk en Tauipolver), leeter bi di Neđerlöns Baan "Kanar" ("Kanārienfügell"). Numer 203-0 waar di "Ruar Aus" (Dütsk: "Roter Ochse") en Numer 204-8 waar "Blauer Bock" sa jeet en TV-Skau fan Heinz Schenck, ek sa aaft uk "Blö Engel".[1]
Tö Proof ön di Neđerlönen[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Lokomotiiwi 202 002-2 waar ön di Meren fan di 1970er Jaaren tö en E-Lok ombecht. Achtern kām en Stjüüriwain önhinget, diar en me Stroomofnemer (15 kV Likstroom, DC) üp Taak her. Di Lok waar lerig maaket, en fuar Dieselmaskiin en Generātor kām diar Ballastwechten iin. Di Elektrotechnik kām jest iin ön en Waggon, wat achterön löp.[2] Leeter waar di Lok güül lakiaret, di Technik waar iin ön di Lok becht en üs "1600P" fan di Nederlandse Spoorwegen (NS) tö Proof köört.[3] Diarfuar her jü bluat ön jen Draistaal en Köörmootor (Aksformel (1A1) 3’).[4] Wan em des Lok koopet her, da her em diar leenger eeđer teef maast, en diarom waar fan Frankrik en Lok eeđer di Reihe BB 7200 üs Spoorwegen-Serie 1600/1800 koopet.
Tö Proof ön Deenemark[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Di Deensk Staatenbaan (DSB), naam Lok Numer 202 004 tö Proof en wiar sa fiir uk bliir. Leeterhen waar di DSB ME bistelt, diar swaarer en starker wiar (115 Tenen, 2.427 kW), man di Konstruktsjoon kām likert fan di DE 2500-Proototypen. Fan di ME heer Henschel-BBC 37 Maskiinen becht.
Uk naa Nuurweegen ging Loks. Di NSB Di4 wiar fan benen binai lik me di DSB ME. Fan di Di4 heer Henschel-BBC 5 Stek becht.
Wan di DB di BR 202 töbeekdönen her, waar tömendst jen diarfan tö en Privaatbaan forhüürt.
Um-An-Draistaalern[Bewerke | Kweltekst bewerke]
-
202 003 me Stroomliiniennöös iin ön't Ütbeeteringswerk München-Freimann -
Di 103 wiar aur lung Jaaren di E-Lok üp Streek. Jü waar uk fan Henschel becht en kür bit tö 200 km/h laap.
Di ruar Lok (202 003) fing tö Bigening fan di 1980er Jaaaren Draistaalen fuar muar Gauhair önbecht. Senerlig wiar diarön, dat em dit Wecht fan di Öndreft (Antriebsmasse > "An"), dit meent di Köörmotooren, jens ön di Raamen fan di Lok fastmaaki kür en da uk ön di Raamen fan di Draistaal (Umkoppeln > "Um").
Um-An jit da umkoppelbare Antriebsmasse. Hat es jaa en Forskel, weđer dit fiiđer boowen of önern fastmaaket es en weđer dit feđert of dempet es of ek.
Sa kür em ütfinj, hur'ling des Forskel tö morkin es, wan em me 250 km/h önerwai es. Des Gauhair kür 202 003 söner Swaarhairen laap. Em her di Aurseeting fan't Gitriibi foranert. Fuar en Tir waar uk en Stroomliinien-Nöös üp jen Sir önbecht, hur Winingern fan di BR 103 iinbecht wiar. Ön en Rulen-Proofstant, wat BBC fuar't Ütbeeteringswerk München-Freimann becht her, kām di Lok uk üp 310 km/h.
Des Maskiin stuunt deling iin ön dit Dütsk Technikmuseeum ön Berliin.
Wert fan di Prototypen[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Di Wert fan di Technik es rocht hoog tö werti. Bit deling sen DE-Loks sa üs di BR 246 fan Bombardier of di Vectron fan Siemens me Draistroom önerwai. Diarfuar waar me di DE 2500 di Grünj lair. Dat dit ek sa iinfach omtöseet es, wiar bi di NSB Di 6 tö keen.
.
Fuar di Draistroom-E-Lok BR 120, diar üs Miilenstiin reeknet uur, kür dit Weeten fan di DE 2500 masi help.
Masi Niis, wat em fan di DE 2500 fingen her, sa üs di Toch- en Sküüvstangen fuar di Draistaalern, kür em fuar di jest ICE nüti, di wakerer köör skul üs em dit bit diarhen keent her.
Futnooten[Bewerke | Kweltekst bewerke]
- ↑ 1,0 1,1 Olaf Hoell: Werkbezeichnung Henschel: DE 2500. Uun: bahngalerie.de. Ufrepen de 14. August 2016.
- ↑ [https://www.rangierdiesel.de/index.php?nav=1000001&lang=1&file=hen_31403_53&action=image En Skelt fan di Waggon me di Stroomofnemer
- ↑ En Skelt fan di 1600 P fuar di Nederlönen, nü me ain Stroomofnemer
- ↑ 4,0 4,1 Henschel 31403. Uun: rangierdiesel.de. Ufrepen de 3. April 2018.
- ↑ Heinz Kurz: Intercity Express. EK-Verlag, Freiburg 2009, ISBN 978-3-88255-228-7, S. 42 ff.