Zum Inhalt springen

Kompost

Faan Wikipedia
Söl'ring


Guart-Kompost iin ön en iipen Kompostkast fan Holt


Dit Uurt Kompost kumt fan dit latiinsk Uurt compositum, „wat töhopsmeten waar“,[1][2][3]. Dit meent di Saamelstair (Kompost-Stak of -Kast) sa üs uk dit wat diarfan kumt, wan dit Tjüch diarbenen forröötet es (Di Kompost es da klaar).

Kompostiaring (dit Forrööten) meent en Diil fan di Niaringskrais, hur orgānisk Materiaal me di Süürstof üt di Lucht aeroob sa üs uk fan di Diirtern en Insekten, wat ön di Öört en iin ön di Kompost lewi, heterophoob ofbecht en omseet uur.
Diarfan kum Kohlendioxid sa üs uk Minerālien, dānen iin ön Weeter āpgung, sa üs Nitrāti, Ammooniumsaalten, Phosphāti, Kālium- en Magneesium of stofi, dānen diarme forbünen sen, en des help dit Greentjüch bi't Wuksin (Dütsk: Dünger). Bi en gurt Diil fan di Omseeting kumt Humus üt.

Diirtern diarbenen

[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Fuar't Miist fernt em iin ön di Kompost Kompostworemern en Kelerswinj. Kompostworemern sen noch en Aart fan Riinworemern, man en bet litjer, en muar Ruar haa jaa uk. Des sen altert gur fuar di Öört, aurdat ja di aliweegen iit en achtern weđer üthaui. Diarfan uur di "omgreewen", en diar kum altert Lucht en Weeter iin.
Kelerswinj sen aur di Maaten gur diarme, Holt önsteken tö maaki. Sa bal dit ön di Öört stuunt, slai ja āp en frit dit.
Hat jeft diar jit masi Swaampen sa üs uk Hönert- en Düüsendbiinerken.

Ain Kompost

[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Fan skiaren Gērs en Bosken sa üs uk fan Greentjüch en Früchtskramel fan di Kökken uur en gur Kompost. Dit weet Mensken, dānen dit salev maaki sa üs uk di Skramelköörsters, dānen dit Materiaal diarfuar iin ön brün Skrameltenen saamli en da tö Kompost maaki, diar achterön forkoopet uur ken.

Kompost forbeetert di Öört fuar Plaantingen iin ön di hiili Guart. Fuar di Buererii es Kompost lik sa nöörig.
Em ken diarfan uk en Aart fan Öörtsubstraat of Bloomenöört maaki, wat en iin ön di Grünj aarberi ken, wan di ek sa gur fuar Plaantingen es. Aurdat diar sa fuul Minerālien benen sen, tört em fuar't Miist niin Dünger ön Plastikpöösen koopi, wan em gur kompostiaret heer.

Wan em sin Kompost beeter maaki wel, da ken em Mjuks fan di Buer haali. Uk di ain Skit of Pes ken em saamli en diar iinsmit, man dit es fuar di miitst Liren ek sa makelk.
Di Mjuks fan Hingstern jert tö dit Beest, wat dit fuar Kompostiaring en Fuaraarber ön en Iartaapelplaats jeft.
Uk, wan em üp en omgreewen Stair 10 bit 15 cm hoog jüst haueti Gērs smit, halt dit Weeter, Diirtern en Minerālien iin ön di Öört of bringt dit diar iin, en dit es al en Forbeetering fuar di naist Plaanten.

Mulch es uk en Aart fan Kompost. Di forskel es man, dat dit ek iin ön en Kast of Stak saamlet uur, dit uur jüst sa üs dit es diarhen smeten, hur wat wuksi skel. Boowen üp ken em da uk jit Mjuks hensmit, wan diar en gur Öört fuar Greentjüch fan uur skel. Bi Bosken ken dit Weeter beeter hölen uur, wan diar altert en bet Mulch fan Bosken of Gērs liit.

  1. Duden: Herkunftswörterbuch. S. 433.
  2. Kluge: Etymologisches Wörterbuch. S. 516.
  3. Pfeifer: Etymologisches Wörterbuch. S. 700.