Nuat
 Söl'ring
|
| Nuat | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Nuaten, maalet fan Anton Braith, Biberach/Riß. | ||||||||||||
| Süstemaatik | ||||||||||||
| ||||||||||||
| Wedenskapelk nööm | ||||||||||||
| Bos primigenius taurus | ||||||||||||
| Linnaeus, 1758 |
Nuaten (Bos primigenius taurus) hiir tö di Tetjidiirtern. Wan en Nuat en Wüfki es, da jit dit Kü, wan't en Mantji es, da jit et Stiir of Bol. Wan en Mantji kastriaret es, da jit et Aus. Di Jungen fan di Nuaten jit Kualewer.
Fan Nuaten, Sjip of Hingster üp Hofstair snaket em uk üs Tjüch of di Kraitern.
Meening fuar di Mensken
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Di Kü jeft masi Molk, hur di Mensken manigfual Saaken fan maaki ken sa üs Aast, Joghurt en Fleten. Di Buern tii forskelig Nuaten āp, üs Molk- en Fleesktjüch.
Di Ausen sen jerer aaftinoch üs Tochdiirtern fuar Wainer en Buererii-Giraaten nütet uuren. Me di Technisiaring fan di Buererii es dit man mener uuren en nü sa gur üs forswünen.
Di Bolen uur fuar't Miist üs Fleesktjüch āptain, man em nütet jam uk fuar senerlig Nuaten-Aarten tö fo. Diarfuar uur dit Sperma fan jam saamlet en iinfröösen, dat em di Aart uk jit fo ken, wan di Bol al lung tö Mārig uuren es. Hat jeft en "Sperma-Baank", ön Sleeswig-Holstiin di RSH[1], diar Sperma forkoopet. Des uur da fan di Dochter iin ön di Kü sprütet, dat jü di rocht Kualeven fair.
Dit Fleesktjüch es en nöörig Diil fan di Buererii, aurdat fuar Nuatenfleesk muar Jil bitaalet uur üs fuar Swinj of Feđertjüch[2].
Bi di Restaurants uur aaftinoch niin Nuat fan di Regioon önböören; dit kumt da aaft fan Lönen ön Sönerameerika of sawat. Em meent mesken, dat dit beeter es. Uk iin ön di Koophüsen uur somtirs Nuaten- en uk Siki-Fleesk fan jens hualev om di Wārel forkoopet, en aaftinoch es dit uk jit günstiger.
Ön jerer Tiren
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Jer, lung fuar di Globalisiaring, hur jaa nönt sa bilig es üs Transportkosten, her di Mensken fuar't Miist uk en Nuat, aaftinoch en Kü, en wan't giing, kām jit en Bol diartö.
Da her di Liren altert jaar Molk, Böder en Aast, en wan di Kualewer en bet wukset wiar, da kür em uk jens en Bol slachti, dat wat Fleesk ön di Telern kām.
Di Mjuks kür uk jit fuar dit Greentjüch ön di Guart tiini.
Di Skit fan di Nuaten waar uk drüüget en tö Diten maaket, dat em di Aurn wārem fo kür. Bitö kām aaft uk Sjipluurtern, wat di Jungen fan di Dik haali maast.
Uk des es me günstigi Öölprisen foranert en bal auriiten uuren.
Slacher fan Nuaten
[Bewerke | Kweltekst bewerke]- Holstein-Friesian (HF)
- Holstiin-Suurtbroket (SBT 01)
- Holstiin-Ruarbroket (RBT 02)
- Dütsk Angus (DA 41)
- Highland Cattle (HLD 45)
- Welsh Black (WB 46)
- Galloway (GAL 47)
- Brüntjüch (BV 04/DBV 18)
- Charolais (CHA 21)
Nuaten en gaui Iit
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Fan Ameerika sen di Gau-Iit-Keten üs McDonalds en WürgerKing naa Dütsklön' kemen. Des maaki fan Nuaten-Fleesk en Jai, diar ja töhopdrüki, iinfröösi[3] en twert döör't Lön' köör, da braari en me Salaat en Greentjüch, aaftinoch uk me Aast iin ön senerk wuk Rundsteken lii en da fuar jüür üs "Burger" forkoopi. Di Mensk, diar dit iit, weet gaar ek sa rocht, wat dit diari es, hi skel man bluat meen, "Dit es nü di XY-Kwaliteet, dit smakt jaa man gur.". Des Keten sen sa laangsem diarfuar bikeent, dat ja ek olterfuul üđers keen üs Masen forkoopi, en sa stuunt et me di Kwaliteet ek aliweegen tö't Beest.[4].
Hok Mensken iit da "Nuat fuar di Nuar", wan ja me Auto ön di Autobaan önerwai sen, en diarfuar kür dit Diirt me sin gur Fleesk normaalerwiis uk tö skaar wiis.
Henen en Fesk uur lik sa döör di Meln drait, paniaret en iin on wuk Rundsteken forkoopet.
Futnooten
[Bewerke | Kweltekst bewerke]- ↑ Di RSH eG ön't Nat (Dütsk)
- ↑ Forskelig Feđerjüch uur somtirs lik sa jüür of jüürer forkoopet üs Nuat, man dit sen fuar't Miist niin Henen en Puten.
- ↑ Bi Burger King jit dit en "Patty", diar da "fresk grillt" uur.
- ↑ Ja maaki uk Gurs, sa üs di "Ronald McDonald-Jungenshelp", man wan em jens me di hiili Famiilii Skiterii fan McDo fingen heer, da ken em diar uk niin Jil muar fuar dö.