Krastendoom

Faan Wikipedia
(Widjerfeerd faan Sark)
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Lunen mä en muarhaid faan krastelk minsken.
Brons: muar üs 50%, laachtruad: muar üs 10%
Huar a miast krastenminsken lewe.

At krastendoom as det gratst weltreligioon an amfaadet wel en traaden faan a minsken üüb a eerd. Hat gongt turag üüb Jiises faan Nazareth. Uk di Gregoriaans kalender begant mä det juar, huar Jiises bäären wurd (amanbi).

At krastendoom uun taalen (2000)[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Regiuun Iinwenern Krasten
uun Mio. Waaksen üüb 100 (%) uun Mio. Waaksen
Euroopa 730 0,05% 71,0% 519,1 −0,4 %
Sjiisklun 82 0,1% 69,4% 57,1 −1,0 %
Schweiz 7 0,67% 86,6% 6,4 0,4%
Uastenrik 8 0,52% 89,7% 7,3 0,2%
Aasien 3.691 1,41% 8,5% 316,5 3,7%
Afrikoo 784 2,41% 48,3% 379,4 2,8%
Angloameerikoo 309,6 0,85% 81,5% 259,0 0,7%
Latiinameerikoo 519 1,59% 91,6% 476,6 1,5%
Pasiifik 31 1,59% 73,3% 22,9 0,74%
Weltwidj 6.065 1,59 % 32,5 % 1.973,0 1,4 %

Waier faan a krastelk gluuw[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Uun a leetst 2.000 juar as det krastenhiad onerskiaselk waier gingen:

  • ChristianityBranches.svg

Uun Sjiisklun san fööraal det efangeelsk an katuulsk hööw faan bedüüdang.

At efangeelsk hööw[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Efter't reformatjuun (begand 1517) as det efangeelsk hööw uun flook twiiger ütjenööder gingen:

  • Protestant branches.svg

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Commons Commonskategorii: Krastendoom – Saamlang faan bilen of filmer