Singapuur
Tekst üüb Öömrang |
Republiik Singapuur | |||||
சிங்கப்பூர் குடியரசு (Tamil) Republik Singapura (malaiisk) | |||||
| |||||
Woolspröök: Majulah Singapura Malaiisk: Fööruun, Singapuur | |||||
Amtelk spriak | Tamil, Malaiisk1, Sjineesk an Ingelsk2 | ||||
Hoodstääd | Singapuur3 | ||||
Stoot (skak) | Republiik | ||||
Stoot baas | President Halimah Yacob | ||||
Regiarang baas | Iarst minister Lee Hsien Loong | ||||
Grate | 718,3 (176.) km² | ||||
Iinwenern | 5.498.000[1] (117.) | ||||
Iinwenern per km² | 7.654 (2.) Iinw./km² | ||||
BIP
|
2011[2]
| ||||
HDI | ▲ 0,901 (9.) (2013) | ||||
Münt | Singapuur-Dooler (SGD) | ||||
Suwereniteet | 9. August 1965 (faan Malaysia) | ||||
Natsionaalhümne | Majulah Singapura | ||||
Tidjsoon | UTC+8 | ||||
Autokääntiaken | SGP | ||||
TLD | .sg | ||||
Tilefoonföörwool | +65 | ||||
(1) Malaiisk as natjunaalspriak (2) Ingelsk as ferkiars- an hanelsspriak (3) Singapuur as en stäädstoot. | |||||
Singapuur (amtelk Republiik Singapuur, ingelsk Republic of Singapore [ɹɪˈpʰʌb.lɪkʰ.əv.ˈsɪŋ.(g)ə.pʰɔː], Malaiisk Republik Singapura, sjineesk 新加坡共和国, Pinyin Xīnjiāpō Gònghéguó, uk: 新加坡 [ɕin.tɕiɑ.pʰuɔ], Tamil சிங்கப்பூர் குடியரசு Ciṅkappūr Kudiyarasu) as en eilunstoot an stäädstoot an efter't grate di letjst stoot uun Süüduastaasien.
Uun Singapuur as det lewin jüürer üs irgenthuar ööders üüb a welt.[3] An do kem diar arke juar muar üs 11 miljuun besjükern, sodenang as Singapuur ian faan a tjiin miastbesoocht stääden.[4]
Iindialang
[Bewerke | Kweltekst bewerke]- CDCs
Singapuur hää fiiw Community Development Council (CDC)-Distrikten. Jo wurd widjer onerdiald tu Town Councils[5].
- Regiuunen
Diartu jaft at oober uk noch fiiw ploonangsregiuunen mä 55 urban planning areas (UPAs):
|
Regiuun[6] | Gratst stääddial | Grate (km²) |
Iinwenern 30.06.2006 |
Iinw./km² | UPAs |
---|---|---|---|---|---|
Central Region | Bukit Merah | 132,7 | 903.100 | 6805 | 12 |
East Region | Bedok | 93,1 | 673.600 | 7235 | 6 |
North Region 2) | Woodlands | 97,3 | 472.000 | 4851 | 8 |
North-East Region | Hougang | 141,1 | 696.900 | 4939 | 7 |
West Region 3) | Jurong West | 201,3 | 851.000 | 4228 | 12 |
Singapur | Bedok | 704.0 | 3.600.900 | 5115 | 55 |
2) mä Central Water Catchment, Singapuur (green) | |||||
3) mä Western Water Catchment, Singapuur (green) |
Kliima
[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Temperatuuren an rin uun Singapuur
|
Luke uk diar
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Kwelen
[Bewerke | Kweltekst bewerke]- ↑ Singapur - Frendy.de 2014
- ↑ World Economic Outlook Database, April 2012 faan a IWF
- ↑ Schweiz, Afrika, Asien: Hier ist es am teuersten. Mercer LLC, 17. Jüüne 2015, ufrepen de 17. Jüüne 2015.
- ↑ ForgSight.com Meistbesuchte Städte der Welt: London auf Platz eins
- ↑ www.centralsingaporecdc.org.sg. Archiwiaret faan det originool di 24. April 2010. Ufrepen di 18. September 2015.
- ↑ Mä taalen faan't Singapore Department of Statistics üüb citypopulation.de