Text:Di latje goosejörder

Faan Wikipedia
Zur Navigation springen Zur Suche springen
Bökingharde.png Täkst aw mooringer frasch


Di latje goosejörder

Ik ban en latjen goosejörder,
ban moinäi soowen iir.
Min gäis, da stönje ai önj tjüder,
da luupe näi än fiir.

Sü nau än was as ja me kåne,
sü kån ik åål min gäis;
kam ik, ja åltumååle rååne
än san trinam me stäis.

En ark iinj heet harn ruchte noome:
jü latj, jü grut, jü tjuk,
jü gra, jü hålt, di latje koome,
jü üülje, jü wit, jü smuk.

Än sü uk nuch di grae gooner,
di as oofting wat måål,
dåt as warafti uk niinj wuner;
hi hålt sin gäis önj schål.

Än kamt ouers huum ham aw e näide,
dan as hi lungai trung,
kamt dan önjschiitjen üt e räide,
streekt üt san håls sü lung.

Ik stönj heer di hiile samer,
et wårt me uler kiif,
ban sü fernäid än suner jåmer
än hääw min gäis sü liif.

Ouers tånk ik widre, schal'k me grååme,
- da manschne san duch fül -
än wan da kortste deege kaame
än dåt schrat haan' tu jül,

sü kaame's ma e hääwerseeke
än doue's fåli såt,
än steeg's eeftert önj e neeke,
wan ja san swåår än fåt.

Oo nåån, lätj üs deer ai am kiwe,
for jam dou'k wat ik koon;
min gäis da mönje laawen bliwe
än schan ai önj e poon!

Än nü min gäis, sil ouer e wäile,
et wårt nuch ai sü slam,
wåd mån ambai önj åle päile!
Jam hiire me, ik jam.

Katharine Ingwersen