Bende Bendsen
 Täkst aw mooringer frasch
|
Bende Bendsen (tuläid di 10. Detsämber 1787 önj Risem, störwen di 18. Detsämber 1875 aw Ærø) wus en spräkemoon än priwootliirer än laawed maning iirnge aw Ærø. Tujarst wal'r schöljmäister wårde, ouers eefter en iir foon sin studium önj Kil heet'r aphülen, niimens wiitj weeram. Hi as dan hüsliirer wörden än heet ham deerbai ma da liire foon Franz Anton Mesmer ütenouder seet.
Hi heet dan seelew di "Magnetismus" praktisiird. Sü as'r natördoktor wörden än heet åles apschraawen, wat hi mååged heet, am da psüchisch krunke wider sün tu måågen. Hi heet süwälj önj Tjüschlönj as uk önj Dånmark årbed. Sin metoodik heet ham sügoor dåt fernaamen foon en troolemåån dänj, hi wörd dan di "üülje Bendsen" nååmd. Bendsen laawed aw Ærø, weer'r ham uk befraid heet än tuleest uk störwen as.
Hi wus e grünleeder foon e literatur än spräkewaasenschap aw e fååstewål.
Dachte
En balaade
Uurdebök
Sin grut årbe as Die nordfriesische Sprache nach der Mooringer Mundart, ma as unertiitel: zur Vergleichung mit den verwandten Sprachen und Mundarten, dåt 1860 önj Leiden önj Holönj ütdänj wörd dör dåt heelp foon prof. Matthias de Vries. Dåt heet 480 side än as 1973 wi ütjääwen önj Walluf bai Wiesbaden.
Ferwising eeder büte
- Bende Bendsen önjt Tjüsch Biografii
- Bende Bendsen önjt Nordfrieslandlexikon foont NFI