Algemian Ufkemen auer a Minskenrochten

Faan Wikipedia
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Flag faan a UN
Generaalfersaamlang faan a Feriand Natsioonen
Freimarke tu a 50. "gebursdai"
Al faan't Fransöösk Rewolutsioon (1789) san minskenrochten ferlangd wurden

At Algemian Ufkemen auer a Minskenrochten (A/RES/217, UN-Doc. 217/A-(III)) as en ferianboorang faan't Generaalfersaamlang faan a Feriand Natsioonen (UN). Hat as a 10. Detsember 1948 uun Pariis bekäänd maaget wurden.

Detdiar ufkemen as nään ferdrach efter't Fulkenrocht, an koon sodenang ei iinklaaget wurd. Hat skal en "kompaas" wees för aal a stooten üüb a eerd.

Tu det ufkemen hiar 30 artiikler, an enkelten diarfaan san uk tu rochtsteksten wurden, oober noch loong ei aaltumaal.

Grünjrochten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  • Artiikel 1 (Freihaid, Likedenanghaid, Brederlikhaid)
    Aal a minsken san frei bäären mä likedenang rochten an wäärdaghaid. Jo haa fernonft an geweeten, an skel arkööder uun a geist faan brederlikhaid määt.
  • Artiikel 2 (Diskriminiarang as ferbeeden)
    Arke minsk kem a rochten faan detheer ufkemen saner ferskeel tu. Ras, hidjklöör, slach, spriak, religion, poliitisk auertjüügang, natsion, ufkemst, rikdoom, famile spele diarbi nian rol.
    Diar mut uk nään ferskeel maaget wurd efter di stant faan det lun, huar di minsk lewet. Of det lun suwereen of ufhingag as, of ferlicht goor nian regiarang hää.
  • Artiikel 3 (Rocht üüb leewent an freihaid)
    Arken hää det rocht üüb leewent, freihaid an persöönelk seekerhaid.
  • Artiikel 4 (Slaawerei as ferbeeden)
    Näämen mut uun slaawerei of persöönelk ufhingaghaid häälen wurd. Slaawerei an slaawenhanel san uun arke furem ferbeeden.
  • Artiikel 5 (Maartel as ferbeeden)
    Näämen mut maartelt wurd, ei grausoom, ünminskelk, ünmiatag mä amgingen of bestroofet wurd.
  • Artiikel 6 (Rochtspersuun)
    Arken hää det rocht, aueraal üs rochtspersuun uunsen tu wurden.
  • Artiikel 7 (Likedenanghaid)
    Aal a minsken san för't gesets likedenang, an kön saner ferskeel skül faan't gesets ferlang. Aaltumaal kön di salew skül ferlang jin arke diskriminiarang jin detheer ufkemen, an jin det hetsin för en diskriminiarang.
  • Artiikel 8 (Rochtskül)
    Arken koon folwäärdag rochtskül ferlang bi a tustendag stootelk gerichten, wan jin sin grünjrochten föörgingen woort, diar ham efter ferfaadang of gesets tustun.
  • Artiikel 9 (Skül föör Fäästnemen of Ütjwisang)
    Näämen mut saner grünj fäästnimen of iinsperet wurd, of ütj at lun ütjwiset wurd.
  • Artiikel 10 (Rocht üüb en gerichtsferhanlang)
    Arken koon en gerocht an öfentelk ferhanlang föör en ünufhingag an neutraal gericht ferlang, wan sin rochten an plichten fääststeld wurd, of wan jin ham en stroof ferhinget wurd skal.
  • Artiikel 11 (Ünskilaghaid)
    Arken, di en stroof fu skal, hää det rocht, dat so loong mä ham üs ünskilag amgingen woort, so loong sin skil uun en öfentelk ferhanlang ei fääststeld wurden as, an hi diar arke mögelkhaid hed hää, diar ham efter't gesets tustäänt, ham tu weerin.
    Näämen mut för irgentwat bestroofet wurd, wat tu jü tidj, üs det diad föörkimen as, efter natsionaal of internatsionaal rocht goorei stroofboor wiar. Diar mut uk nian huuger stroof ferhinget wurd, üs tu jü tidj faan det diad diarför föörsen wiar.
  • Artiikel 12 (Persöönelkhaidsrocht)
    Faan näämen mut saner grünj sin priwootleewent, sin famile, sin wenang, san skraftferkiar, sin iar an sin uunsen uungreben wurd. Arken koon rochtskül jin sok dun ferlang.
  • Artiikel 13 (Raisfreihaid)
    Arken hää det rocht, uun sin lun frei tu raisin, an ham aptuhualen, huar hi wal.
    Arken hää det rocht, ütj arke lun ütj tu raisin, an tu sin aanj lun weder turag tu raisin.
  • Artiikel 14 (Asylrocht)
    Arken hää det rocht, uun ööder lunen asyl tu nemen, wan hi ferfulagt woort.
    Detdiar rocht koon ei nimen wurd, wan hoker en stroof för en ünpolitisk diad amgung wal, of wan hoker jin a grünjreegeln faan a Feriand Natsioonen föörgongt.
  • Artiikel 15 (Stootrocht)
    Arken hää det rocht, tu en stoot tu hiaren.
    Näämen mut detdiar rocht saner grünj wechnimen wurd. Arken hää det rocht, tu en öödern stoot tu wakslin.
  • Artiikel 16 (Famile)
    Wüfen an maaner haa det rocht tu freien an en famile tu haan, ianerlei tu hün ras, hün stoot of hün religion jo hiar. Jo haa likedenang rochten bi't freien, so loong's befreid san, of wan's jo skias läät wel.
    En bradlep as bluas tuläät, wan bias bradlepern det frei an saner iinflööd uk wel.
    At famile as det natüürelk letjst ianhaid faan en selskap, an skal skül faan't selskap an faan a stoot fu.
  • Artiikel 17 (Eegendoom)
    Arken hää de rocht, alian of mä öödern eegendoom tu haan.
    Näämen mut saner grünj sin eegendoom wechnimen fu.
  • Artiikel 18 (Freihaid faan't seenken)
    Arken hää det rocht üüb sin aanj seenken, geweeten an religion. Tu detdiar rocht hiart uk, sin religion of auertjüügang tu wakslin, an det freihaid, tu sin religion of auertjüügang alian of mä öödern, öfentelk of priwoot tu stunen, an det troch liaren, ütjööwin, hööw hualen tu bekäänen.
  • Artiikel 19 (Meenangsfreihaid)
    Arken hää det rocht üüb en frei meenang, an detdiar meenang tu saien. Diar hiart det freihaid tu, auer hük meedien uk imer an auer grensen henwech informatsioonen an soochter tu sjüken, tu fun an widjer tu dun.
  • Artiikel 20 (Fersaamlangsfreihaid)
    Aal a minsken haa det rocht, jo freesfol tu fersaamlin an tu ferianer tuuptuslütjen.
    Näämen mut twüngen wurd, tu en ferian tu hiaren.
  • Artiikel 21 (Algemian woolrocht)
    Arke hää det rocht, salew of troch weelet fertreedern bi't öfentelk leewent mätuwerkin.
    Arken hää det rocht üüb tugang tu en öfentelk amt uun sin lun.
    Di wal faan't fulk as det grünjlaag för det määcht faan a regiarang. Didiar wal skal troch reegelmiatag, akeroot, algemian an gehiam woolen mä det salew stemrocht för arken of troch en likwäärdag woolsüsteem tu'n ütjdruk kem.
  • Artiikel 22 (Sotsiaal seekerhaid)
    Arken hää üs lasmoot faan't selskap en rocht üüb sotsiaal seekerhaid. Arken skal tugang tu wiartskapelk, sotsiaal an kulturel rochten faan sin lun haa, diar för sin wäärdaghaid an frei ütjwerkin faan sin persöönelkhaid nuadag san. Det skal ütjfeerd wurd troch stootelk, oober uk auerstootelk dun uun a raam faan a mögelkhaiden.
  • Artiikel 23 (Rocht üüb werk)
    Arken hää det rocht üüb werk, frei beruufswool, en gerocht an fernünftag werkamfial, an seekerhaid, wan hi nian werk fanjt.
    Arken hää, saner ferskeel, det rocht üüb di salew luan för't salew werk.
    Arken, di werket, hää det rocht üüb en gerochten an fernünftagen luan, huar hi an sin famile oorntelk faan lewe koon. Wan di luan ei lingt, skal ham holpen wurd.
    Arken hää det rocht, am sin intresen tu waarin, en werkferian iinturachten of ään bitutreeden.
  • Artiikel 24 (Rocht tu ferhaalin)
    Arken hää det rocht, ham uun frei tidj tu ferhaalin. Det werktidj mut ei auermiatag wees, an uk a frei daar skel betaalet wurd.
  • Artiikel 25 (Rocht üüb halep)
    Arken hää det rocht, dat hi an sin famile sünj an gud lewe kön. Diartu hiar iidj, kluader, wenang, dochters an halep faan't selskap. An uk en uunrocht üüb seekerhaid, wan hoker saner werk, kraank, behanert, ual, wedmaan of -wüf woort, of ütj en öödern grünj ei för ham salew surge koon.
    Fööraal mamen an jongen haa en uunrocht üüb halep. Aal a jongen, iarelk of üniarelk, haa detsalew rocht üüb sotsiaal seekerhaid.
  • Artiikel 26 (Rocht üüb onerracht)
    Arken hää det rocht üüb onerracht. Onerracht mut tumanst uun a grünjskuul niks kooste. Arken skal tu en grünjskuul gung. Beruufskuulonerracht skal för arken mögelk wees. Huuchskuulonerracht skal arken efter sin mögelkhaiden tustun.
    Onerracht skal för det ütjwerkin faan en persöönelkhaid surge, an üüb det aachtin faan minskenrochten an grünjfreihaiden ütjracht wees. Hi skal tu't ferstunen, aachtang an frinjskap tesken aal a natsioonen an aal a rasen an religioonen bidreeg, an a Feriand Natsioonen bi't bewaarin faan frees halep.
    A aalern haa en rocht, auer di best onerracht för hör jongen tu entskiasen.
  • Artiikel 27 (Kultuurfreihaid)
    Arken hää det rocht, bi't kultuur faan't gemianskap mätumaagin, a konsten tu geneeten, an bi't wedenskapelk widjerkemen uundial tu haan.
    Arken hää det rocht üüb skül faan sin erfinjangen, skraften of konstwerken.
  • Artiikel 28 (Stootsorder)
    Arken hää en uunrocht üüb en sotsiaal an internatsionaal order, huar a rochten an freihaiden faan detheer ufkemen hialandaal uun ütjlewet wurd kön.
  • Artiikel 29 (Grünjplichten)
    Arken hää plichten jinauer at gemianskap, huar uun det frei an amfaadin ütjwerkin faan sin persöönelkhaid mögelk as.
    Arken as uun sin rochten an freihaiden bluas faan sok gesetsen beklapt, diar för't aachtin jinauer a rochten an freihaiden faan öödern nuadag san. Sok gesetsen skel moraalisk gerocht wees, för a seekerhaid faan't öfentelk order surge, an arken uun en demokraatisk selskap tu guud kem.
    Jodiar rochten an freihaiden mut nimer jin a mualen an grünjlaagen faan a Feriand Natsioonen brükt wurd.
  • Artiikel 30 (Ütjleiang)
    Nian bestemang faan detheer ufkemen mut so ütjlaanj wurd, dat hat för en stoot, en skööl of en minsk tu irgent ian rocht feert, wat tu dun, am a rochten an freihaiden faan detheer ufkemen uftuskaafin.

Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]