Benutzer:Vedac13/Wurden

En sidj för wurden, wat ei (of bluat dialwiis) uun det ruad buk stun. At jaft uk wurden, wat ik üüb Fering tu beskriiwin ferschük wel.

Adjektiiwen

Lunen an Fölker

• albaanisk [alˈba:nɪsk] > albaansk [alˈba:nsk] > albaans [alˈba:ns]; Tjiisk: albanisch; Neederluns: Albanees.

Waastfresk: Albaneesk (GT).

• argentiinisk > argentiinsk > argentiins; Tjiisk: argentinisch [argɛnˈti:nɪʃ].
• armeenisk [arˈme:nɪsk] > armeensk [arˈme:nsk] > armeens [arˈme:ns]; Tjiisk: armenisch; Neederluns: Armeens.
• schiineesisk [ʃi:ˈneːsɪsk] > schiinees (RB) [ʃi:ˈneːs]; Tjiisk: chinesisch [çiˈne:zɪʃ]; Neederluns: Chinees [ʃiˈneːs].
• ungarisk [ˈʊŋgarɪsk] > ungarsk [ˈʊŋgarsk] > ungars [ˈʊŋgars]; Tjiisk: ungarisch; Neederluns: Hongaars.

Ölern

• demokraatisk [demoˈkra:tɪsk]; Tjiisk: demokratisch [demoˈkra:tɪʃ].
• internatsionaal [ɪntɐnatsi̯oˈna:l]; Tjiisk: international [ɪntɐnatsi̯oˈna:l]; Neederluns: internationaal.

Mooring: internasjonåål unti internatsjonåål.

• natsionaal [natsi̯oˈna:l]; Tjiisk: national [natsi̯oˈna:l]; Neederluns: nationaal [naːʃoːˈnaːl] of [naːtʃoːˈnaːl].

Mooring: nasjonåål unti natsjonåål.

• parlamentaarisk [parlamɛnˈta:rɪsk]; Tjiisk: parlamentarisch [parlamɛnˈta:rɪʃ].
• republikaanisk > republikaansk > republikaans/republikoons; Tjiisk: republikanisch [republiˈka:nɪʃ].

Geograafisk Wurden

• nuurd: nuurden faan (komparatiif: nuurdermuar, suuperlatiif: nuurdermiast)
• süüd: süüden faan (komparatiif: süüdermuar, suuperlatiif: süüdermiast)
• uast: uasten faan (komparatiif: uastermuar, suuperlatiif: uastermiast)
• waast: waasten faan (komparatiif: waastermuar, suuperlatiif: waastermiast)

Noomen

A-B

• (at) aakselkölk (muartaal: aakselkölken) as at hööle oner't las twesken a skoler an a iarem.
• (at) adjektiif (muartaal: adjektiiwen) as en wurd, wat en eegenskap beskraft [Mooring: dåt äinschapsuurd (da äinshapsuurde) of dåt baiuurd (da baiuurde)].
• (at) aliangs (muartaal: aliangsen); Tjiisk: Allianz [aˈli̯ants] (Duden: "Bündnis zwischen Staaten") as en amtelk frinjskap twesken tau of muar stooten.
• (a/at) astronoom [astroˈno:m] (muartaal: astronoomen?); Tjiisk: Astronom [astroˈno:m]: en natüürwedenskapsmaan of -wüf, diar ham mä't wedenskap faan a hemelskroopen befaadet [Mooring: di astronoom (da astronoome) of di hamelsforscher (da hamelsforschere)].
• (at) auktsion [aukˈtsi̯on] (muartaal: auktsioonen); Tjiisk: Auktion [aukˈtsi̯o:n] as en tupkemen, diaruun wooren of eegendoom tu a mensk ferkeeft wurd, diar det huuchst bot ufdu kön [Mooring: jü? auktsjoon (da auksjoone)].

• (at) brast (muartaal: brasten) as at boowendial faan't föörsidj faan a romp.

D

• (a/at) demokraat; Tjiisk: Demokrat(in) [demoˈkra:t].
• (at) demokratii; Tjiisk: Demokratie [demokraˈti:].

Mooring: (jü) demokratii (mörtål: demokratiie).

E

• (a/at) editöör; Tjiisk: Redakteur ("Person, die in den Medien (Fernsehen, Presse, Rundfunk, Verlage) Manuskripte abfasst, überarbeitet und verbessert"); Neederluns: redacteur; Fraansöösk: (un) editeur [e.di.tœʁ] ("Personne ou organisation, industrielle ou artisanale, qui imprime et diffuse des livres, des journaux, etc., ou qui édite des logiciels (software).") / (un) rédacteur [ʁe.dak.tœʁ] ("Personne qui rédige").
• (a) eemir (muartaal: eemiren); Tjiisk: Emir [ˈe:mɪr]: araabsk tiitel för fürst, prins of /Befehlshaber/.
• (at) emiraat (muartaal: emiraaten); Tjiisk Emirat [emiˈra:t].
• (at) ewolutsion [evoluˈtsi̯on]; Tjiisk: Evolution [evoluˈtsi̯o:n].

F-I

• (at) filosofii.
• (a/at) filosoof.
• (at) guwernement; Tjiisk: Gouvernement [guvɛrnəˈmã:].
• (a/at) guwernöör (muartaal: guwernöören); Tjiisk: Gouverneur(in) [guvɛrˈnø:ɐ].
• (a) iarem (muartaal: iarmer) as en dial faan a kroop, wat tau dialen hee (d.h. a booweriarem an a oneriarem), an faan a skoler tu a wrasling lingt. At wurd komt faan det ualfresk wurd erm.

K

• (at) konstitutsion [kɔnstituˈtsi̯on] (muartaal: konstitutsioonen); Tjiisk: Konstitution [kɔnstituˈtsi̯o:n].
• (a) krüstooch (muartaal: krüstööger); Tjiisk: Kreuzzug.
• (a/at) krüskeerer ? krüsfoorer ? krüs/Ritter.
• (at) militeer (nian muartaal); Tjiisk: Militär [miliˈtɛ:ɐ̯] (Duden: "Streitkräfte, Gesamtheit der [Soldatinnen und] Soldaten eines Landes").

dön aal saldooten faan en lun.

N

• (at) natsion [naˈtsi̯on] (muartaal: natsioonen; RB naatschuun); Tjiisk: Nation [naˈtsi̯o:n]; Neederluns: natie [ˈnaː.si] of [ˈnaː.tsi].
  

Mooring: (jü) natsjoon (mörtål: natsjoone) unti (jü) nasjoon (mörtål: nasjoone).

• (a) natsionaalpark [natsi̯oˈnaːlpark] (muartaal: natsionaalparken); Tjiisk: Nationalpark [natsi̯oˈnaːlpark].

Mooring: (di) nasjonåålpark unti (di) natsjonåålpark.

• (a/at) nawigatoor; Tjisk: Navigator [naviˈga:to:ɐ̯] / Navigatorin [navigaˈto:rɪn] (Duden: "für die Navigation verantwortliches männliches Mitglied einer Flugzeug- oder Schiffsbesatzung"); Neederluns: navigator.
• (at) nawigaatsion [naviga:ˈtsi̯on] (nian muartaal); Tjiisk: Navigation [naviga:ˈtsi̯o:n].

O-P

• (at) parlament [parlaˈmɛnt] (muartaal: parlamenten); Tjiisk: Parlament [parlaˈmɛnt].
• (a/at) prefekt.
• (at) prefektüür [prɛfɛkˈt...ɐ̯] (muartaal: prefektüüren); Tjiisk: Präfektur [prɛfɛkˈtu:ɐ̯].
• (a/at) president [prɛziˈdɛnt] (muartaal: presidenten); Tjiisk: Präsident(in) [prɛziˈdɛnt]; Neederluns: president.

Mooring: (di) presidänt (mörtål: presidänte) / (jü) presidäntin (mörtål: presidäntine).

• (at) protektoraat (muartaal: protektoraaten); Tjiisk: Protektorat [protɛktoˈra:t]; Duden: "Schutzherrschaft eines Staates oder einer Staatengemeinschaft über einen anderen Staat" an "unter einem Protektorat stehender Staat".
• (at) prowins [proˈvɪns] (muartaal: prowinsen); Tjiisk: Provinz [proˈvɪnts].

Mooring: (jü) prowins (mörtål: prowinse).

R

• (at) republiik [repuˈbli:k] (muartaal: republiiken); Tjiisk: Republik [repuˈbli:k]; Ingels: republic (Cambridge: "a country without a king or queen, usually governed by elected representatives of the people and a president").

en lun, wat neen köning of nian köningin hee; a stootsbaas as en president.

• (a/at) republikaaner? republikooner?; Tjiisk: Republikaner(in) [republiˈka:nɐ].
• (at) rewolutsion [revoluˈtsi̯on] (muartaal: rewolutsioonen; RB rewolutschoon); Tjiisk: Revolution [revoluˈtsi̯o:n]; Neederluns: revolutie [reː.voːˈly.si] of [reː.voːˈly.tsi].

Mooring: (jü) rewolutsjoon (mörtål: rewolutsjoone) unti (jü) rewolusjoon (mörtål: rewolusjoone).

• (a/at) rewolutsioneer [revolutsi̯oˈnɛ:ɐ̯] (muartaal: rewolutsioneern? of rewolutsioneers?); Tjiisk: Revolutionär(in) [revolutsi̯oˈnɛ:ɐ̯]; Neederluns: revolutionair [ˌreː.voː.ly.ʃoːˈnɛːr] of [ˌreː.voː.ly.tʃoːˈnɛːr].

S

• (a) san [san] (muartaal: ?) en hemelskroop, wat üüs en güül tu gledruad skiiw uun a hemel apdaaget, an tu a eerd laacht an waremk dee.
• (a/at) sultaan.
• (at) sultanaat.

T-Z

• (at) temperatüür (muartaal: temperatüüren); Tjiisk: Temperatur [tɛmpəraˈtu:ɐ̯]; Neederluns: temperatuur [tɛmpəraːˈtyːr].

Mooring: (jü) temperatuur (mörtål: temperatuure); Waastfresk: temperatuer.

• (at) unioon (muartaal: unioonen); Tjiisk: Uni·on [uˈni̯o:n].
• (at) wrast (muartaal: wrasten) as at las twesken a fut an a onerskink/onerlurig. At wurd komt faan det ualfresk wurd wrist.