Flugplaats Söl

Faan Wikipedia
Waksle tu: Nawigatjuun, Schük
Sylt2.png Söl'ring


Flugplaats Söl
Flughafen Sylt Logo svg.png
Sylt Airport.jpg
Keendaaten
IATA-Code GWT
ICAO-Code EDXW
Koordinaaten
Fiirens
Fiirens fan di Stat 3 km weestern fan Kairem
Adres Flughafenstraße 1
Bāsisdaaten
Grünlair 1918
Bidriiwer Sylter Flughafen GmbH & Co.
Gurthair 240 ha
Terminals 1
Flögasten 210.275 (2010)
Startbaanen
06/24 1696 m × 45 m Asfalt
14/32 2120 m × 45 m Asfalt

i1 i3


i7 i10 i12

i14

Flugplaats Söl[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Di Flugplaats (Bechning me Kontroltorn) fan Söl liit temelk ön di Meren fan't Ailön:

Waien fan Tērpsmeren hentö di Flugplaats:

  • Knap 1 km nuurđuastern fan Weesterlön
  • Knap 800 m nuurđern fan Tinem
  • Knap 3km weestern fan Kairem
  • Knap 2 km süđuastern fan Wonigstair
  • Knap 1 km süđweestern fan Munkmēsk/Brēderep

Di Startbaanen gung uasterfuar bit hentö 300 m fuar di Weesterkanten fan Kairem en Munkmēsk, sa üs bit hentö 300 m fuar di Uasterkant fan Woningstair.

Sent 2008 jeft et en direkti Fliiger hentö di Fering Flugplaats.
Diarfuar es en ual Propelermaskiin önerwai.

Forkiir en Gurtemhair[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Di miist Fliigers, wat fan Berlin kum, flö fan Süđuasten direkt aur Muasem-Wal, Ārichsem en Kairem iin en düüsi tö Nuurđweesten aur Woningstair weđer of.
Propelermaskiinen flö uk aaftinoch aur Munkmēsk luas en flö da aur di Heef fan Kairem, Ārichsem en Muasem, dat di aur di Baan langs kum.

Dit miist Lön, hur niin Fliigers langs kum, es forbecht of staant öner Natuurschuts.

Diaraur uur nü uk ön Muasem, List en Hörnem muar omreten en nii becht. Ön Hörnem (Hotels, Hapimag, Haawen) en senerk ön List (Hotels, Haawen, MUEZ[1], Föri) sen masi Autos önerwai, sa dat et diar üđer Gurtemhairen jeft.
Dit miist fan Muasem liit twesken di (gurtem) Autotoch nuurđern en di Flöwai süđern, en di Autoforkiir kumt fuar't miist miarnem en injem (Pendlers), sa dat et jit rocht litjem fan of kumt.
Wat ön Muasem nuurđern fan di Baan liit, es gans fain üt, diar nemt di Winj dit miist fan di Gurtemhairen, en diar kum uk ek fuul Wainer langs. Di Propelermaskiinen kum diar man dach langs.
Di dailk Lönskep fan Wal en Uasterjen es nü ek muar gans sa interesant fuar di Lönsforkoopers, aurdat em diar rocht ön di Iars knepen es, wan di Fliigers kum.

Di Startbaanen gung aur di gurtest Drinkweeterlinsi fan Söl.

Histoori[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Di Flugplaats es 1918 becht en ön di twuntiger Jaaren ütbecht uuren. Ön di dörtiger Jaaren uur dit miist diarfan fan di Weermacht aurnemen en förter ütbecht. Bit hentö't Jen fan't twuntigst Jaarhönert es di gurtist Diil militiarisk nütet uuren.
Bi di ual "Zivil"- Flugplaats sen bluat hok "Tuntenbombers" fan Berlin önkemen. Langsen sen diar fuul Priwaatmaskiinen henflöen, en diarfuar jeft et al fan di sokstiger Jaaren en ekstra Flugwerft.

Kapatsiteet en Foraneringen sent ombi 1990[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Wan di Bundesweer wechgair (Ön Trapen fan 1992 bit 2005), uur't Tir fuar en Wanel fan di Wiartskep.
Masi Lir, wat bi di "Marinefliegerlehrgruppe" of bi di "Bund" ön List en Hörnem aarbert hee, skul nü üđer Aarber finj, en di Gimiinden skul töse, dat da jit Stjüüren iin ön di Kas kām, wan dit Jil fan di Bundesweeraarberern ek muar kām.
Da bislüt ja, di Turismus förter üttöbech, en sa es di Flugplaats, wat wü deling keen, ön di niigentiger Jaaren gurter maaket uuren.

Hüsnaamen ön Kairem.
Flugplaats Söl.

Rocht gau (ombi aacht Jaaren) achter des heer em morken, dat diar lung ek inoch Jil iinkām en önerhual di diar Önlaag. Sa uur masi diarfuar dönen, dat diar muar Fliigers henflö.
Sent di Bigening fan't 21. Jaarhönert skel di Sölring tö muar en muar Krach fan di gurt Fliigers uunet uur, aurdit haa't masi Strir jefen.
Des Stemen sen man me di Tir uk litjemer uuren.
Ön 2009 sen 3,6 mool sa fuul Lir (176.000) me'n Fliiger tö Söl kemen en weđer wech üs 2004 (48.000).

Em heer sair, dat di Infrastruktuur fan di Flugplaats ek muar üs 180.000 Flögasten ön't Jaar skafi ken.
Em heer man ön di soowentiger Jaaren uk sair, dat dit Ailön ek muar üs 100.000 Gasten üp Slach forkrafti ken.
Diarfan sen nü (2010) bi bit hentö aur 200.000 Gasten uuren, en nemen gair uk bluat jen Trap töbeek.

Hat sjocht uk üt, en wan em diar uunet, jert höm dit uk sa ön, üs wan di Priwaatmaskiinen langsen muar uur en muar Maskiinen me Düüsenöndreft kum.

Ön di Süđweesterhuk fan't Flugplaatsareaal sen Giwerbibechningen henkemen. Diar sen man masi Firmen fan't Fastlön of Sölring Firmen, hur fuul Aarberers fan't Fastlön sen, önerkemen, wat jaar Stjüüren itüüs bitaali.
Sa bleft diar noch ek olterfuul fuar di Gimiindi fan aur.
Hat kür uk gur wiis, dat di Krais en dit Lön mal interisiaret sen, dat alis sa förter gair.

Di Flugplaats skel nü (Mai 2011) weđer gurter maaket uur, aurdat ön't Jaar 2010 al 210.000 Mensken me di Fliigers kemen en gingen sen.[2]

Di Bechningen fan't Militeer skel renaturiaret uur of fuar di Algimiinhair nütit uur. Sa staant et noch ön di Kontrakt, öner wat di Gimiindi dit Lön fan di BIMA[3] fingen haa.
Wan üđers, da skel di Gimiindi muar Jil diarfuar bitaali.
Hat sjocht nü üt, üs wan di Gimiinden di iinfachst Wai sjuk, wat noch ek di es, hur em di interesiaret Foriiningen fraagi skel.
Hat skiinjt uk, üs wan et ek inoch Stemen jeft, wat diar wat tö sii wel.

Forwiisen / Futnooten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. Hoken ek tö Strön mai, ken höm en Simulatsjoon biluki.
  2. Sölring Bleer en DPA aur di Bechningstaachten
  3. Bundesanstalt für Immobilienaufgaben
Diheer artiikel luanet det leesen.
Didiar artiikel as uun det list faan gud artiikler, diar det leesen luane apnimen wurden. Uun uugenblak jaft at diar 65 faan.