Friisk Spraaken
 Söl'ring
|
Di friisk Spraaken sen en Skööl fan trii Spraaken. Ja hiir tö di Nuurđseegermansk Twiig fan di Weestgermansk Spraaken.
Friisk wiar bit tö dit sokstainst Jaarhönert di Spraak fan Amt en Rocht ön di Weeterkantenlönen mund Vlie naa Weesten di -Weeser ön Uasten. Diareeđer es di Spraak ön Uastfriislön ütstürewen. Deling (2021) uur Friisk jit fan ombi 400.000 mensken snaaket, fuaral ön dit holönsk Lön Friislön.
Uk sen ön Nuurđfriislön muar friisk Spreekwiisen bihölen blewen.
Spraaken
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Naist tö di nuurđfriisk Spraaken jeft et jit tau üđer friisk Spraaken.
Sa uur dit Weestfriisk fan ombi en Trēr fan di 640.000 Mensken ön di neđerlöns Provins Fryslân.
Seeltersch es di Leest fan di uastfriisk Spraaken. Ombi 2.000 Mensken snaki jit Saterfriisk/Seelters, wat ön dit Saterlön ön Oldenborig uuni.
trii Spraakentwiigern sen fiir ütenachtler gingen. Aaftinoch ken Mensken, wat forskelig friisk Spraaken keen, jam ek muar forstuun.
Forskelen en binai lik Uurter
[Bewerke | Kweltekst bewerke]| Mooringer Nordfriisk | hood | foorhood | uug | noos | müs | täis | kan | siik | teening | uur | |
| Fering Nordfriisk | hood | braanj | uug | nöös | mös | tus | kan | sjuuk | - | uar | |
| Sölring Nuurđfriisk | Haur | Fuarhaur | Oog | Nöös | Mür | Tēr | Ken | Sjak | Tening | Uar | |
| Saaterfrasch | Kop | Stierne | Ooge | Noose | Muule | Tusk | Keeuwe | Sooke | Tuddenge | Oor | |
| Weestfrasch | holle | foarholle | each | noas | mûle | tosk | kin | wang | sliep | ear |
Luki uk diar
[Bewerke | Kweltekst bewerke]- Friiske spräke (üp Fastlönsfriisk)
